14.11 hommikul ärkasime 6.30. Kukk kires juba poole öö pealt. 7.45 tuli buss järgi ja sõitsime sadamasse. Piletid ostsin juba kodus ette ära, mugav ja kiire. Suund siis Railay poolsaar Krabis. Oleme seal korduvalt olnud ja nii meeldib. Nii ilus koht, mõnus jungle vibe. Mega mäed ja ilusad rannad. Mõtlesime pikalt kas viime Haimari ema vaatama Phi Phi saari või Railayd. Mõlemasse ei tahtnud minna, kuna reis ainult 3 nädalat pikk. Laev oli päris naljakas, sees olid vanad lennukiistmed ja mega müra. Laeva nimi Ao Nang Princess. Olimegi lõpuks õues katusel terve aja, õnneks oli ilm pilves. Tuul oli küll tugev, aga laineid ei olnud suuri. Nagu ikka Railays siis laev ei sõida sadamasse, vaid poole mere peal tuleb hüpata longtail boatile oma kodinatega. Never ära mine Railaysse suure kohvriga, kui sa ei taha seda tassida läbi mere paati. Kunagi ei tea kust poolt see paat sul lõpuks läheb ja milline on veetase. Seljakott on must be. Seekord meil vedas ja saime kuiva jalaga isegi maa peale. Meid pandi maha east sadamas. Aga nagu ikka, kui planeerid, et nagunii pannakse sind west poolel maha ja võtad hotelli seal pool, siis loomulikult pead trampima teisele poole rannikut. Ehk siis taaskord seljakott on must be. Hotell oli siis Railay bay resort & spa. Tegime check in-i ära, andsime kotid ära ja läksime randa. Bassein oli otse ranna ees, nii et saime mõlemat nautida. Käisime ka veidi jalutamas ja lõunat söömas Family bar'is. No kuidagi ei ole seekord kuskil nii hea söök, ei tea mis toimub. Kuigi käime samades kohtades, kus oleme varem juba söönud ja mäletanud, et oli hea koht. Peale lõunat saime toa. Meie tuba asus kõige viimases osas ehk siis taaskord west poolel. Basseinid ja rand oli siis east poolel. No vähemalt saab samme teha eksole. Receptionist viidi meid tuppa ikkagi väikse autokesega koos oma kodinatega. Peale seda tegime Aironiga väikse uinaku toas ja siis läksime mu lemmik Phra Nang'i randa. See tee sinna ja see rand on lihtsalt nii uskumatult ilus, et igakord ma imestan uuesti. Vaatasime päikseloojangut ja siis õhtusöögi kohta otsima. Jälle söök väga keskpärane, kus on vürtsikus? Mis juhtunud on Tai söökidega??? Õhtul puhkasime toas. Meil oli kaks suurt ühendatud tuba, nagu peegelpildis. Päris mugav. Aga padjad olid liiga kõrged. Tegime tekist omale pika padja.
 |
Need on need nunnud ahvid, olid otse rannas.
|
 |
| Vaatan, et beebist on asi kaugel juba. |
15.11 Läksime hommikust sööma. Sellel hotellil oli hommikusöök hinnas. Valik oli enamvähem, ei midagi erilist. Seejärel basseini äärde ja randa. Üsna pilvine ilm jällegi. Lõunal läks Haimari ema Aironit tuppa magama viima ja me Haimariga panime markariided selga ja hakkasime trippima Batcave'i suunas, et sinna üles ronida. Kõigepealt pidime kõndima läbi terve Phra Nangi ranna ja alles siis jõudsime kohale. Oi jummel. See oli ikka katsumus. Tee algas kuskilt võpsikust läbi minekuga, seejärel mööda köit seinast üles, sein oli kaetud kõik sellise oranzi mudaga. Siis vahepeal sai kõndida mööda sirgemat rada ja pidi minema kivide vahelt läbi jne. Peagi hakkasime jõudma koopa sisse. Vot siis alles hullem seiklus algas. See pole mingi matkarada, seega seal pole viitasi, ega teid kuhu poole minema peaks. Lähed enamvähem mööda sissekäidud rada ja üritad koguaeg kõrgemale jõuda. Mõnes kohas on mõned köied ja lagunenud redelid. Aga enamasti ronidki kiviseinadel. Mõni koht on laugem, mõni järsem. Järsematel aladel on siis mingid köied ja asjad kellegi poolt ehitatud. Edasi minnes läks koguaeg pimedamaks. Lõpuks ei näinud enam mitte midagi. Ronid siis telefoni taskulamp ühes käes ja üritad teise käega end kinni hoida. No igaleühele ei soovitaks sinna ronima minna. Eriti kui kardad kõrgust, pimedust või ei jaksa ronida. Üsna ohtlik seiklus. Mõni üksik inimene tuli seal koopateel meile ka vastu. Lõpuks jõudsime ikka üles. AGA NO MIDA VAADET?! Jõhkralt kõrgel ja niii ilus. ULME! Sealt koopast välja vaadates tuli üks mägironija ka mööda seina üles ja vaatas meid sellise näoga, et mida te siin teete :D... Veidi tegime pilte seal ja hakkasime alla tagasi tulema. No vot nüüd läks veel raskemaks. Proovi sealt nüüd tagurpidi alla ronida kottpimedas. Seal oli üks viewpoint tegelikult teisele poolele ka, aga see oli mega kitsas pilu, ma ei tea kes see hull sinna ronida julgeb. Ma isegi ei tea kaua me sealt alla tulime. Ja kes arvab, et koopas on jahe, siis ei. Koopas on mega niiske ja palavam kui õues. Käed olid kõik selle oranzi liiva/mullaga koos, siis üritad vahepeal higi pühkida. Õhh, reaalselt üleni oled selle mudaga koos. Laugematest kohtadest tulingi pepu peal alla, sest selg ees tundus eriti hirmus alla tulla. Kui lõpuks välja saime, siis otse merre ujuma lihtsalt. Oma vanad tossud ja riided ma reaalselt viskasin prügikasti. Ma isegi ei vaevunud neid pesema sellest mudast. Jalutasime siis tagasi paljajalu ja ujukate väel mööda seda dzunglit hotelli. Pesime puhtaks ja läksime lõunat sööma. LÕPUKS leidsime hea söögikoha. Moms kitchen! See asus siis east poolel. Õhtul käisime veel Haimariga baarides ja nägime ka tuleshowd.
 |
Ronimise algus
|
 |
| Välguga tehtud pilt, reaalsuses kott pime. Redelit näed? |
 |
Vaade
 | | Koopast väljas, aga alla veel tükk maad |
|
16.11 hommik vihmane. Thank god, et eile ära käisime koopas. Vihmase ilmaga sinna kindlasti minna ei saa. Väga ohtlik! Käisime Aironi ja Haimari emaga Phra Nang Nai cave'is. Me oleme Haimariga seal 5a tagasi käinud, siis oli kõik terve. Aga nüüd oli küll väga lagunenud. Ise küsivad pileti hinda 200 thb. Hoidke siis palun teerajad ka tervena, et ma ei peaks kartma, et laps kuskile sisse kukub. Seal on palju nahkhiiri, väga hästi näeb neid. Aga muidu seal midagi teha polegi väga. Vihma sadas ikka. Läksime tuppa puhkama. Õhtul läksime Phra Nangi randa, kui enam ei sadanud. Ilm oli ikkagi pilves, tuul oli jahe. Täitsa külm oli kohe, väga harjumatu tunne Tais. Jalutasime veel õhtul veidi saarekese peal ringi, käisime söömas ja saigi päev jälle läbi.
 |
| Nahkhiired näha laes |
 |
| Ei tea kelle lemmikloom plehku pannud oli |
 |
| Selles koopas sai siis ronitud, võsast läbi ja otse üles, tipp ei paista isegi pildil |
17.11 hommikul kell 7 ärkasin mingi hullu kolina peale. Läksin õue, et vaadata mis toimub. Ahvid jooksid üle katuse. Railays on üldse mega loodus ja loomad. Väga palju ahve. Erinevat liiki. Palju suuri sisalikke. Ja need hääled, mis sealt igaltpoolt kostuvad.. Mega. Pakkisimegi siis asjad kokku ja sööma ja randa. Ilm jälle pilves. Veetsime päeva rannas ja kui hakkas lähenema ärasõidu aeg, siis läksime jälle east poolele sööma Moms kitchenisse uuesti. Peale seda ootasime paati. Ilm oli suht rõve. Tuuline, lainetas. Sõitsime paadiga siis suure laevani. JUBE. Mul nii trauma eelmisest reisist nende paatidega ikka. Õnneks jõudsime ilusti kohale. Jälle tuli oma kodinad suure laeva peale vedada. Airon õnneks jäi laeva peal mul süles magama. Õhtuks jõudsime Phuketile tagasi. Sõitsime taksoga Rawaile. Sadamast Rawaile maksis 600 thb. Meil oli renditud selline koht nagu Genesis Villa. 3 korrust, 3 magamistuba, mitu vannituba. Katusel mullivann ja päevitustoolid. Öö hind 100€. Jah, aasias ongi nii odav. Venelased olid muidugi juba kompleksi omanikud. Peale Ukraina sõda on terve Phuket venelasi täis. Nad on seal põhimõtteliselt terve saare üle võtnud.
Batcave asukoht:
https://www.google.com/maps/place/Bat+Cave/@8.0082675,98.8358202,198m/data=!3m1!1e3!4m6!3m5!1s0x3051eb105ca3b2d5:0xa593b9fc04e446b9!8m2!3d8.0081971!4d98.8365202!16s%2Fg%2F11h4zmvt82?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDExMC4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D
Rohkem pilte ja videosi instagramis highlightide all:
https://www.instagram.com/antzukaz/