Sel kevadel tegime 6-nädalase reisi, mis viis meid nii Taisse kui ka Vietnami. Alustasime paaripäevase peatusega Bangkokis, kust suundusime edasi Vietnami saarele Phú Quôc. See saar on omaette erandlik paik – erinevalt ülejäänud Vietnamist on Phú Quôc viisavaba. Veetsime seal 2 nädalat märtsi kuus. Pärast Phú Quôci lendasime tagasi Taisse, seekord Hua Hini piirkonda. Kuna ma tegin juba Instagrami üsna sisukaid storysi, siis ei hakka siin uuesti samu asju kirjutama, vaid teen hoopis kahe riigi võrdluse, sest seda on mult palju küsitud. Kuna Phú Quôci kui väikest, troopilist saart ei ole päris õiglane võrrelda Hua Hiniga, otsustasin hoopis kõrvutada Phú Quôci Phuketiga – Tai ühe kõige tuntuma saarega.
Oleme Phuketil käinud juba korduvalt ja ka pikemaid perioode – lausa mitu kuud järjest. Viimati käisime nov 2023 ja nüüd lähme uuesti jaanuar 2026. See on saar, mida tunnen üsna läbi ja lõhki. Just seetõttu tundubki kõige õiglasem võrrelda Phú Quôci ja Phuketit: nad on suuruselt sarnased, natuke sama olemusega, kuid samas väga erinevad nii atmosfääri, hinnataseme kui ka üldise reisikogemuse poolest.
⸻
Majutus
Kui rääkida majutusest, siis siin tuleb Phú Quôc selgelt Phuketi ees võitjaks – hinnavahe on märgatav ning Vietnam on üldiselt oluliselt odavam kui Tai, eriti just populaarsemate Tai kuurortpiirkondadega võrreldes.
Phú Quôcil on täiesti võimalik leida väga korralik majutus 20–30 euroga öö kohta ning seda ka kolmele inimesele. Valik on lai: väiksemad resortid, peresõbralikud bangalod, basseiniga külalistemajad – ja enamik neist üllatavalt mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega. Samuti ei pea seal väga pikalt ette broneerima; sageli saab hea hinna ka üsna viimasel hetkel. See on eriti hea, kui tahad oma reisi hoida budget tasemel, nagu meie seda seekord tegime. Muidugi on seal olemas ka kalleid lukshotelli, midagi igale maitsele ja hinnatasemele.
Phuketil seevastu on hinnatase hoopis teine, eriti ranna lähedal. Kui soovid ööbida populaarsetes ranna piirkondades, siis algavad hinnad kolmele enamasti 70–80 eurost öö kohta. Midagi alla selle leiab küll, aga sageli jäävad need kas sisemaale, on lihtsama tasemega, ehk siis puudub nt. bassein. Mugavamaks olemiseks on öö hind kolmele ikka pigem 100 ja rohkem. Pikema perioodi Airbnb broneeringuga võib saada korteri ka 60–65 euro kanti, kuid seda pigem siis kas Rawai või saare põhjaosas.
Majutuse võidab Vietnam.
⸻
Transport
Transport on üks kõige olulisemaid teemasid, kus Phú Quôc ja Phuket üksteisest kardinaalselt erinevad – ning siin on Vietnamil selge eelis.
Phú Quôcil on liikumine turistidele tehtud üllatavalt mugavaks ja praktiliselt tasuta. Saarel sõidavad elektrilised VIN-bussid, mis katavad suure osa olulisematest piirkondadest. Bussiliine on mitu ning need kulgevad sisuliselt põhjast kuni peaaegu lõunani välja, peatustega kõikides populaarsemates kohtades. Bussid on kaasaegsed, konditsioneeritud ja sõit on täiesti tasuta. See tähendab, et sa ei pea iga väiksema liikumise eest raha kulutama – ronid lihtsalt peale, sõidad oma peatuse juurde ja liigud mööda saart ringi. Mõistlik oleks ka majutuskoht valida bussipetuse järgi. NB! Pane tähele, et Google Mapsi sa Vietnamis usaldada ei saa. Paljud kohad ei ole täpselt kaardile märgitud ja enamasti puudub ka street view. Me ei kasutanud taksot peaaegu üldse. Kuigi seal on ka kasutuses Grab, nagu Tais. Ka lennujaamast saime tasuta bussiga sõita majutusse ja vastupidi. Muidugi pidime ka natuke jalutama. Samas liiklus on saarel selline, et turistidega üldse ei arvestata ja mina seal ei julgeks ka rollerit ega autot rentida.
Phuketil seevastu on lugu hoopis teine. Seal ei ole tasuta elektribusse ega midagi sarnast Phú Quôci lahendusele. Kui sa tahad saarel ringi liikuda, siis on rolleri rentimine sisuliselt vältimatu. Taksoga liikumine muutub kiiresti väga kalliks, eriti kui sihtkohad jäävad üksteisest kaugemale. Kohalikud bussiliinid on aeglased, ebamugavad ja ei kata kaugeltki kõiki piirkondi, mida turist tavaliselt külastada soovib. ka autorent pole parim variant, sest seal on väga palju ummikuid. Rendiautot võid kasutada nt. Phuketilt välja liikumises ja mõne roadtripi tegemiseks, nagu meie oleme teinud. Kui varu siiski aega, et saarelt lahkuda ja tagasi tulla. Eriti tipptundidel.
Transpordi võidab samuti Vietnam.
⸻
Toit
Kui rääkida toidust, siis siin ei ole minu jaoks väga pikalt mõelda: Tai võidab Vietnami vägagi kindlalt, vähemalt Phú Quôci saarega võrreldes. Kes armastab vürtsikaid, maitseküllaseid ja mitmekülgseid roogi, jääb Vietnamis üsna tõenäoliselt pettuma – eriti kui ootused on seatud Tai toidu tasemele.
Phú Quôcil oli kõige suurem üllatus hommikusöögi täielik puudumine. Saare peal ei eksisteeri klassikalisi hommikusöögikohti sellisel kujul, nagu neid Tais igal nurgal leiab. Hommikuti oli saadaval vaid mõned üksikud variandid – põhimõtteliselt kas riis või bánh mì. (Sai, kus vahel on veiseliha ja salat nt) Hinnad ei olnud eriti odavad ja valik oli väga piiratud.
Kiirtoiduketid, nagu McDonald’s või Burger King, puuduvad täielikult, samuti 7-Eleven, mis Tais on igal nurgal. Väljas söömine on samuti piiratud – toit on enamasti igalpool sama. Põhiline söök on pho bo ehk veiselihanuudlisupp või mereannid. Valik on kitsas ja hinnatase mõnevõrra kõrgem kui Tais. Ööturud on pigem restoranilaadsed, kus istud lauda ja tellid menüü järgi, mitte nagu Tais, kus iga nurga peal on kümneid lette ja väga odavaid suupisteid.
Tai – eriti Phuket – on toidus täpselt vastupidine. Seal on kõik olemas: prantsuse hommikusöögikohvikud, inglise hommikusöögid, tänavatoit, odavad ööturud, kohalikud restoranid ja kiirtoidukohad, suur valik Grabiga tellides. Lisaks on 7-Elevenid igal sammul, kust saab sooja söögi või kiire ampsu, kui kuskilt mujalt midagi ei leia. (Mida seal enamasti ei juhtu, sest igasugu söögikohti on niivõrd palju) Ööturud on mitmekesised, värvilised ja odavad, pakuvad kõike alates grillitud lihast kuni magustoitudeni välja.
Toidu võrdluse võidab kindlasti Tai.
⸻
Inimesed ja õhkkond
Kui rääkida inimestest ja üldisest õhkkonnast, siis siin on Vietnami ja Tai vahel suur erinevus.
Tai on “naeratuste maa” – kohalikud on sõbralikud, abivalmid ja tähelepanelikud, alates lennujaamast kuni tänavate ja kohalike teenusteni. Turistidega arvestatakse igal sammul.
Vietnamis – eriti Phú Quôcil – oli kogemus teine. Passikontroll võttis aega ligi kaks tundi ja kui soovisid kiiremat läbipääsu, pidi maksma 25 dollarit inimese kohta. Linnas olid taksojuhid ja tuk-tuki juhid sageli agressiivsed ja pealetükkivad. Nad ei saa aru sõnast ei ja lihtsalt blokivad su tee oma tuk-tukiga ees parkides. Eriti meeldib neile ringi liikuda tasuta bussi peatuskohtades. Turul kõnniti plakatitega ette ja püüti sind restorani suunata. Turgudel käimine oli selline, nagu oleks sattunud Egiptusesse või isegi hullem veel. Liiklus ja igapäevaelu tundusid kohati agressiivsed, mis jättis üsna ebameeldiva mulje meile. Lisaks mainin ka, et Vietnamis ei räägi peaagi keegi Inglisekeelt. Ehk siis hakkama pead saama kas Google translatega, käte-jalgadega või õpid veidi Duolingos Vietnami keelt enne minekut, mida tegin mina. Vähemalt sain menüüdest ja lihtsamatest siltidest aru ilma suurema vaevata.
Ehk siis võidab jällegi Tai.
⸻
Alkohol
Kui sinu puhkus tähendab lõõgastumist, pidutsemist ja rohkelt alkoholi ja seda võimalikult odavalt, on Phú Quôc selge võitja. Õlu maksab poes umbes 30 senti, Somersby siider umbes 60 senti ning baarides on hinnad samuti väga soodsad u 1 euro ühe joogi eest.
Phuketil on joogid oluliselt kallimad. Õlle valik on suur. Siidreid leiab harva, ning hind on ligikaudu sama mis Eestis. Somersbyt pole mina seal kohanud. Ka vahuveini valik on väike ja väga kallis. Kui alkohol on oluline osa puhkusest, on Vietnam selgelt odavam ja mugavam. Samas kui soovid pigem ööklubides käia, siis peaksid kindlasti minema Phuketile ja just Patongi. Tais on ka kanep legaalne.
Minu jaoks võidab alkoholi osas Vietnam.
⸻
Rannad
Phuket on kuulus oma paradiisirandade poolest – valge liiv, türkiissinine meri ja puhtus on laitmatud. Freedom Beach on üks minu lemmikuid, sest see on lihtsalt niivõrd ilus. Meenutab Phi Phi saarte randu.
Phú Quôc pakub samuti kauneid randu, kuid meri võib tuule ja tormi korral tuua randa prügi ja puutükke. Mõned randade piirkonnad on imeilusad (nt Bãi Kem), kuid üldpilt ei ole nii stabiilne kui Phuketil. Kui selles rannas on tuul valelt poolt, on ka kohe prügihunnikud kohal. Samuti lastakse osades randades merre solgivett. Seda tunneb juba kaugelt haisu järgi. Minu jaoks ilusamad rannad olid: Khem beach ja Marina bay kant, Intercontinental hotelli ees olev rand. Kõige mustem ja jubedam oli kuulus Long Beach ala.
Randade osa võidab Tai.
⸻
Turistid
Phuket on rahvarohke ja turiste on palju igalpool. Eriti meeldib Phuket meie idanaabritele. Kõrghooajal võib olla võimatu leida vaiksemat kohta tuntud randades, kui see sind ei häiri, siis on Phuket kindlasti minumeelest parem valik.
Phú Quôc seevastu on väga vaikne ja rahulik. Mõnes piirkonnas võib rand olla täiesti tühi, mõni üksik võibolla inimene lisaks sulle. Kui otsid rahu ja tühja rannakogemust, on Vietnam siin parem valik. Kuid ole valmis selleks, et seal on ka väga tühje piirkondi ehk nn. Ghost towne, kuhu on ehitatud suured uued ja tühjad kompleksid, kus töötab mõni üksik väike majutusasutus, minimart ja 2 söögikohta. Kui sinu unistus on puhkus nii vaikses kohas, siis vali kindlasti Vietnam, kuna Phuketil ei leia sa mitte kusagil sellist vaikust ega tühjust.
Turistide vähesuse ja rahuliku puhkuse osas võidab Vietnam.
⸻
Tegevused lastega
Phú Quôc pakub mitmekesiseid tegevusi – Sunset Town, Cable Car, mis viib veeparki. WinWonders teemapark koos veepargiga ja ka safari park, kus on siis loomaaed.
Phuketil on ka erinevaid võimalusi: Veepark, Elephant Sanctuaries, suured kaubanduskeskused, kus asub ka suur ja põnev akvaarium.
Siin võidab Vietnam, kuna lastele on seal ehitatud tõeline ´´Disney land´´ lõbustuspark.
⸻
Turvalisus, asjaajamine ja muu oluline
Turvalisus on mõlemas kohas hea, kuid Phú Quôcil olid probleemiks lahtised ja kohati agressiivsed koerad, pimedas tuli olla ettevaatlik. Sama kohtasime seekord ka Bangkokis, kus pidime koerte eest põgenema, kuid mitte Phuketil. Seal oleme kohanud vaid sõbralikke koeri. Samuti räägitakse, et Vietnami minnes ei ole mõtet kuldehteid kanda. Jätsin ka need igaksjuhuks koju, seega ei oska seda osa väga kommenteerida. Phuketil on viimastel aastatel olnud ka palju uudiseid igasugu konfliktidest, kuid need pigem on puudutanud seal elavaid venelasi.
Prügi haldamine on Vietnamis organiseerimata, seal puudub prügi ära viimine. Tühjadel maalappidel on prügimäed, kus põletatakse pidevalt suuri hunnikuid prügi. Phuket on puhtam ja paremini hooldatud. Seal on ka prügi sorteerimine.
Kui mulle kunagi tundus, et Tais on asjaajamises üks pidev kaos ja segadus, siis Vietnam on kordades hullem. Saarelt lahkudes ei saanud me lennujaamas üldse aru, mis kell ja millisest väravast meie lend lõpuks läheb. Sel hetkel, kui antud väravast oleks pidanud meie lend juba minema, läks hoopis 2 täiesti teise sihtkoha lendu, kelle lennuaeg oli tegelikult hilisem. Meie lennul puudus väravainfo. Töötajad ei teadnud samuti midagi. Veel on väga ebamugav see, et Vietnami lendudes ei saa teha online check-ini! Ehk sa pead tulema lennujaama kõvasti varem kohale, mitte nagu Tais. Eriti halb on see siis, kui lendad käsipagasiga nagu meie ja ei peaks üldse väga vara lennujaama kohale tulema. Tais on see osa just eriti mugav. Teed check-ini telefonis ära ja lähed veidi varem kohale, teed turvakontrolli ära ja vups lennule.
Minu jaoks võidab selle võrdluse Tai.
⸻
Phú Quôc vs. Hua Hin ja teised Tai sihtkohad
Kui võrrelda Phú Quôci ja Hua Hini, kus me käisime, langeks minu valik siiski Phú Quôcile. Hua Hinis on ainult üks peamine rand, kus tõus ja mõõn piirab ujumist, ning tegevuste valik on piiratud ehk seal võib olla üsna igav. Pigem sobilik pensionäridele. Meil oli seal küll väga heas asukohas ilus ja soodne korter, kuid tüdinesime siiski ja igatsesime ilusaid Phuketi paradiisirandu.
⸻
Kokkuvõtteks kui sa pole kunagi Tais käinud, siis võimalik, et Vietnam jätab ka juba sulle üsna hea mulje troopilise saare puhkusest. Kuid kui sa oled juba Taisse armunud, siis on raske Vietnami armastama hakata, eriti kui sulle väga maitsevad vürtsikad toidud.
Kui sa oled olnud pikka aega Tais ja tahad külastada ka muid riike, siis võibolla Vietnami reis oleks korraks veidi vabastav, eriti kui tahad saada vahepeal rahu ja vaikust.
Kui sul ei ole üldse vahet, mida sa sööd ja millises rannas pikutad ja tahad saada väga soodsat puhkust, siis võid Tai kohe välistada ja minna otse Vietnami.
Meil oli Vietnamis ka ilusaid ja toredaid päevi, kuid see vibe ei olnud minu jaoks päris see, mida olin oodanud. Minu süda kuulub endiselt siiski Taimaale. Me oleme minemas jaanuaris uuesti Phuketile, sest ma tõesti igatsen seda saart. See on reaalselt mu teine kodu, mu suvila, mu süda.
Rohkem pilte, infot, videosi leiad minu instagramist @Antzukaz. Otsi Tai ja Vietnami lippudega highlightse.
Link leitav siin: Instagram
Khem Beach, VietnamHua Hin, Tai
