Hakkame pakkima!

Kuna meie reisini on aega jäänud nüüd peaaegu nädal, siis otsustasin kirja panna, mida ma kaasa pakin, eriti just beebile. Üritame võtta võimalikult vähe kotte ja asju, nt. riideid, sest neid saab osta ka kohapealt ning palju seal palavaga ikka riideid vaja on... Aga see-eest võtan kaasa lapsele päris palju asju, mida võibolla saaks ka kohapealt, kuid mulle meeldib kui mul on ikkagi kõik asjad kindlalt olemas. Tegelikult on meil kokku ainult 4 kotti. Üks suur käru transpordikott, üks suur kohver, üks seljakott ja teine seljakott beebi asjadega. Hetkel tundub mulle, et 70% asjadest on lapsele... Tegelikult öeldakse, et kui oled koti kokku pakkinud, siis võta pooled asjad välja tagasi, sest sul pole neid tegelikult vaja. Nojah, see kehtib siis kui reisid ilma lapseta, vähemalt minu jaoks. 

Beebile:

• Käru transpordikotiga (Kui eelmine kord lennureisil sai meie Moon Resea Bugaboo comfort kotis kahjustada, siis loodan siiralt, et seekord sama meie Bumbleride Indiega ei juhtu.)
• Vanem turvahäll, mille pakkisin mullikilesse (Kuigi Aasias pole turvavarustus nõutud ega levinud, otsustasin mina siiski ühe vana Maxicosi kaasa vedada ja hiljem sinna jätta, sest mulle ei meeldi last sõiduaeg süles hoida. See tundub mulle ebamugav ning kuna sõitmist tuleb ikka ette rohkem kui 2x, siis kardan ka turvalisuse pärast.)
• Kandekott lennujaamas liikumiseks ja ka matkamiseks (Varasemalt oli mul Tula ftg kandekott võrguga, et just kuumas kliimas oleks hea kanda, kuid Tula kott muutus mulle kahjuks ebamugavaks ja soonivaks. Suve lõpus ostsin BeLenka 4ever kandekoti, mis on kandelina kangast, see on väga pehme ja mugav.)
• Päikesekreem (Mul oli juba suvel ostetud Babe SPF50 kreem)
• Sääsetõrje (Ostsin Linea MammaBaby oma)
• UV-riided (Mina tellisin Stonzi UV kombe ja mütsi, kuna kombe on pikkade käistega, siis ei pea üldse kreemitama. Müts on kummiga reguleeritav ehk kantav umbes 3. eluaastani)
• Alkena Siidibody (Lennujaamas, lennukis, kandekotis, turvahällis kandmiseks, et ei higistaks nii palju.)
• Ülejäänud riided ehk mitte nii hädavajalikud: lühikesed tudukad, romperid ja bodyd, mõned lühikesed püksid, Bredeni rannamüts, Lindexi ujumispüksid.
• Tula tekid (Üks käsipagasisse lennukis kasutamiseks, teine toas magamiseks, väga hea kasutada ka rannas ja kärus istumise all, kuna ei aja higistama.)
• Lennukimadrats (Kuna lend on pikk siis igaksjuhuks ostsin Airtraveller madratsi, kui me ei peaks saama bassinet seati.)
• Apteegikott (Kiwi inhalaator, Humeri lahused, ninapump, termomeeter, Paratcetamoli küünlad, Bephanten kreem, Rehydroni lahus, Smecta pulber, Linex baby probiootikumid, plaastrid, igaksjuhuks lasin välja kirjutada ka Zyrteci tilgad ja Advantan Milk kreemi, kui nahk peaks minema päris laiguliseks, aa ja ka Multimam igemegeeli, kui äkki hambad peaksid järsku hakkama ilmuma. Kõiki neid asju saab arvatavasti ka kohalikust apteekist, kuid nagu ütlesin, siis mulle meeldib kui mul on kõik asjad kindlalt olemas.)
• Igapäevased hügieenitarbed (küünekäärid, kamm, Babe õliseep ja kõõmašampoon, Babe atoopilise naha kehakreem ja näokreem, Sudocrem.)
• Pesuvahend riietele (Kuna ma ei tea, kas seal on meile sobivat pesuvahendit, siis võtan Mayeri sensitive kaasa, sest meil on toas pesumasin niikuinii olemas. Samuti võtan kaasa ka värvipüüdja lapid ja minipudeliga siidi/villa pesugeeli.)
• Söögid (Võtan kaasa Põnni lihaga püreed, kuna tean, et Tais on püree valik pigem magusapoolne ning ka hinnad on kõrgemad. Paar pakki käsipagasisse ning umbes 30 pakki kohvrisse. Samuti võtan kaasa ühe pudrupaki.) 
• Mähkmed (Võiks vabalt võtta ka ainult esimesteks päevadeks, sest kohapeal on suuremates poodides mähkmete valik täitsa hea, aga kärukotis on ruumi nagunii üle, seega mahutan sinna umbes ühe paki mähkmeid.)
• Muud asjad: Beebimonitor, Swimtraineri ujumisrõngas, kapuutsiga bambusrätik, mõned mänguasjad, minisünnade pildistamistekk, söögikauss, lusikas ja põll. Käsipagasisse kindlasti desinfitseeriv vahend, niisked lapid, lutt, kaisukas, söögipõll, tuubilusikas, joogipudel ja palju mänguasju.)

Asjad mida ma kaasa ei võta ja pean arvatavasti leidma kohapealt oma elu lihtsustamiseks: söögitool ja reisivoodi (Kuigi ta magab öösel meie kõrval, on ta kodus päevauned siiski teinud oma võrekas.)

Endale:

• Kaamerakott koos kõige vajalikuga
• Läpakas ja muu tehnika
• 2 paari bikiine (Tookord ei leidnud ma omale bikiine, mida sealt osta. Eks näis kuidas seekord läheb.)
• 2 paari lühikesi pükse (Neid ei võtaks ma ka kaasa, aga kuna ma ei taha omale neid juurde osta, siis sellepärast võtan.)
• umbes 4 särki/pluusi (Kleite kaasa ei tassi, sest ostan sealt omale nagunii sada paari riideid, ka päikeseprille ei võta kaasa)
• Nokamüts
• Plätud (Eelmine kord Taist ostetud.)
• Isiklikud hügieenitarbed (va. pesuvahendid, ei näe mõtet tassida, seega need ostame sealt)
• Päikesekreem (Kui mul poleks olemas, ostaksin ka sealt, Aftersuni mul õnneks hetkel kodus pole.)

Haimarile (Kes otsustas, et ei vea midagi kaasa, ehk viskab vanad asjad ära ja ostab sealt uued):

• 1 T-särk
• Ujumispüksid
• Plätud
• Nokamüts
• Isiklikud hügieenitarbed

Aa ja mis kõige tähtsam: Dokumendid ja raha, sest neid ei tasu maha unustada ;)

Jälle Taisse?! Aga miks?

On vist küsimus, mida paljud küsivad. Põhjus on lihtne - Eelmine kord käisime liiga lühikest aega, üritasime jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse, ning puhata õieti ei saanudki. Samuti jäi ikka väga palju nägemata, tegemata, maitsmata. Koju tagasi tulles teadsime kohe, et tahame kindlasti uuesti minna. Plaan oli juba sama aasta novembris minna, kuid uue kodu ost tuli vahele ja kogu vaba aeg ja raha kulus sinna. 

Beebit oodates mõtlesin, et noh vast viie aasta jooksul ikka jõuame uuesti Taisse ja teeme ennem mõne väiksema reisi kuskile ligemale... Aga vahest ikka mõlgutasime mõtteid, et oh kui äge oleks üldse Tais elada või minnagi talveks ära, kuid alguses tundus see minu jaoks ikka suhteliselt ulme. Eks see hirm oli ka sellest, kuidas kõik räägivad, et lapsega ei saa ju kuskil käia ega midagi teha, reisimisest rääkimata... No ma ei tea, pole mul siiani veel kuskil käimata jäänud lapse pärast, pigem oleme isegi sellel aastal rohkem ringi rännanud kui varem. Lihtsalt natuke rohkem planeerimist ja kõik on vägagi teostatav! Võibolla on meil lihtsalt lapsega vedanud, kes ongi väga rahulik ja leplik ja väljas käies pigem isegi rahulikum kui kodus, aga kaldun arvama, et väga palju on siiski ka enda mõtlemises kinni. Rohkem positiivsust!

Haimar uuris ja luges pikalt igasugu artikleid ja blogisid Taisse kolimisest/reisimisest, eriti väikelapsega. Ma olin alguses päris skeptiline, kuid ajapikku mu arvamus hakkas muutuma, kui nägin, et päris paljud ikkagi käivad niimoodi reisimas. Ja kui ma hakkasin meenutama eelmise aasta novembrikuud ja neid ilmasi siin, siis tahtsin kohe osta pileti ja lennata siit minema. Isegi hetkel aknast välja vaadates kuidas lund sajab ja kraadiklaas näitab -1,4 kraadi, mõtlen, et oleks pidanud juba oktoobri alguses ära minema. 

Selle aasta kevadel oli meil juba tegelikult kindel plaan minna. Tegin Aironile esimese passi ning uuendasin ka enda oma. Ostsime piletid algselt kuuks ajaks Turkish Airlanes-iga. Lend tundus hea, sinna sõites ooteaeg Türgis umbes 4h ja tagasitulles 1,5h. Plaanid olid paigas, ööbimised broneeritud. Käisime vahepeal Saksamaal ning tagasi tulles avastasime, et meie 1,5h ooteajast on saanud 15h, ehk lennu kestvus on 30h. No nagu välk selgest taevast. Mõtlesime, et mis nüüd siis? Jääme beebiga ööseks lennujaama istuma? Hakkasime siis uurima mis variandid on, meile pakuti ka hotelli nende kulul, kuid meile ei sobinud see kohe üldse. Lõpuks õnnestus meil kogu raha siiski tagasi saada. Meil polnud enam pileteid, kuid olid broneeritud ööbimiskohad ja nii mitu kuud. Suve lõpus leidsime Aeroflotilt väga odava pakkumise ja otsustasime, et ostame nüüd uued piletid. Kuupäevad muutusid pisut ja õnneks saime tasuta tühistada ka meie esimese ööbimiskoha. Kuid sel hetkel, kui me uusi pileteid ostma hakkasime, mõtlesime, et miks kuuks ajaks, kui me võiks ka kauemaks minna. Planeerisime, et võtame viisad ja lähme kolmeks kuuks. Kuid aega oli juba väheseks jäänud ja meil poleks olnud enam nii kerge viisat saada, siis otsustasimegi minna kaheks kuuks ilma viisata. (Ehk pikendame kohapeal olemist veel 30 päeva võrra.) Mõeldud, tehtud. Piletid ostetud ja uued ööbimiskohad välja otsitud, jäime ootama sügist, et saaks juba pakkima ja minema hakata. Ma kirjutan järgmises postituses, kui palju ja mida me siis üldse kaasa võtame, sest ega enam polegi palju aega jäänud. Kõigest 24 päeva. 

Kes me oleme?

Teeme väikese lühitutvustuse enne suurte seikluste algust. Olen Andrea ning varasemalt olen tegelenud natuke pildistamisega, kuid hetkel olen beebiga kodune. Haimariga tutvusime juba aastaid tagasi, meile meeldis koguaeg suvel rannas päevitada, värskes õhus grillida, palju ringi käia ja seigelda. Jaanuaris sündis meil pisike poja Airon. Oleme täiesti "tavaline" väike perekond, kellele on koguaeg meeldinud reisida, kuid tegelikult pole isegi Türgis käinud. 😀 Kõige kaugem sihtkoht oli aastaid Egiptus, kuid eelmise aasta alguses tegime veel kahekesi oma esimese reisi kaugele Aasiasse. Ikka, sinna millest pikalt oli unistatud - TAI! Ja sealt see kõik alguse sai...

Ühesõnaga, oleme teinud vaid ühe iseseisva reisi, kus me ostsime ise lennupiletid, broneerisime bookingust majutuskohad, võtsime oma seljakotid selga ja läksime. Ja see oli parim otsus üldse! Käisime Phuketil, Phi Phi saartel ja Krabis Ao Nangis ning Railay poolsaarel. Phi Phi tripp oli ainukene nö. giidiga planeeritud tripp. Sinna viis meid Jens Paradiisisaarelt, kes näitas meile lühikese aja jooksul Phi Phi saartest palju ning andis kasulikku infot ka Tai kohta üleüldiselt.

Ka sel suvel sai üks väike reis tehtud, seekord siis juba koos beebiga, kui ta oli alles 4 kuune. Käisime Saksamaal minu tädi juures. Kahjuks otselendu ei läinud, ning pidime minema läbi Poola. Lennud läksid väikse beebiga väga hästi. Magas põhiliselt kogu aja. Tundus, et sellise rahuliku lapsega reisimine on ju täitsa võimalik. Ja parem oli, sest järgmised lennupiletid olid juba ostetud, kuid sellest juba järgmises postituses. 😉