On vist küsimus, mida paljud küsivad. Põhjus on lihtne - Eelmine kord käisime liiga lühikest aega, üritasime jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse, ning puhata õieti ei saanudki. Samuti jäi ikka väga palju nägemata, tegemata, maitsmata. Koju tagasi tulles teadsime kohe, et tahame kindlasti uuesti minna. Plaan oli juba sama aasta novembris minna, kuid uue kodu ost tuli vahele ja kogu vaba aeg ja raha kulus sinna.
Beebit oodates mõtlesin, et noh vast viie aasta jooksul ikka jõuame uuesti Taisse ja teeme ennem mõne väiksema reisi kuskile ligemale... Aga vahest ikka mõlgutasime mõtteid, et oh kui äge oleks üldse Tais elada või minnagi talveks ära, kuid alguses tundus see minu jaoks ikka suhteliselt ulme. Eks see hirm oli ka sellest, kuidas kõik räägivad, et lapsega ei saa ju kuskil käia ega midagi teha, reisimisest rääkimata... No ma ei tea, pole mul siiani veel kuskil käimata jäänud lapse pärast, pigem oleme isegi sellel aastal rohkem ringi rännanud kui varem. Lihtsalt natuke rohkem planeerimist ja kõik on vägagi teostatav! Võibolla on meil lihtsalt lapsega vedanud, kes ongi väga rahulik ja leplik ja väljas käies pigem isegi rahulikum kui kodus, aga kaldun arvama, et väga palju on siiski ka enda mõtlemises kinni. Rohkem positiivsust!
Haimar uuris ja luges pikalt igasugu artikleid ja blogisid Taisse kolimisest/reisimisest, eriti väikelapsega. Ma olin alguses päris skeptiline, kuid ajapikku mu arvamus hakkas muutuma, kui nägin, et päris paljud ikkagi käivad niimoodi reisimas. Ja kui ma hakkasin meenutama eelmise aasta novembrikuud ja neid ilmasi siin, siis tahtsin kohe osta pileti ja lennata siit minema. Isegi hetkel aknast välja vaadates kuidas lund sajab ja kraadiklaas näitab -1,4 kraadi, mõtlen, et oleks pidanud juba oktoobri alguses ära minema.
Selle aasta kevadel oli meil juba tegelikult kindel plaan minna. Tegin Aironile esimese passi ning uuendasin ka enda oma. Ostsime piletid algselt kuuks ajaks Turkish Airlanes-iga. Lend tundus hea, sinna sõites ooteaeg Türgis umbes 4h ja tagasitulles 1,5h. Plaanid olid paigas, ööbimised broneeritud. Käisime vahepeal Saksamaal ning tagasi tulles avastasime, et meie 1,5h ooteajast on saanud 15h, ehk lennu kestvus on 30h. No nagu välk selgest taevast. Mõtlesime, et mis nüüd siis? Jääme beebiga ööseks lennujaama istuma? Hakkasime siis uurima mis variandid on, meile pakuti ka hotelli nende kulul, kuid meile ei sobinud see kohe üldse. Lõpuks õnnestus meil kogu raha siiski tagasi saada. Meil polnud enam pileteid, kuid olid broneeritud ööbimiskohad ja nii mitu kuud. Suve lõpus leidsime Aeroflotilt väga odava pakkumise ja otsustasime, et ostame nüüd uued piletid. Kuupäevad muutusid pisut ja õnneks saime tasuta tühistada ka meie esimese ööbimiskoha. Kuid sel hetkel, kui me uusi pileteid ostma hakkasime, mõtlesime, et miks kuuks ajaks, kui me võiks ka kauemaks minna. Planeerisime, et võtame viisad ja lähme kolmeks kuuks. Kuid aega oli juba väheseks jäänud ja meil poleks olnud enam nii kerge viisat saada, siis otsustasimegi minna kaheks kuuks ilma viisata. (Ehk pikendame kohapeal olemist veel 30 päeva võrra.) Mõeldud, tehtud. Piletid ostetud ja uued ööbimiskohad välja otsitud, jäime ootama sügist, et saaks juba pakkima ja minema hakata. Ma kirjutan järgmises postituses, kui palju ja mida me siis üldse kaasa võtame, sest ega enam polegi palju aega jäänud. Kõigest 24 päeva.
No comments:
Post a Comment