Tagasi Bangkoki ja koju

 24.02 hommikul oli äratus kell 5.00 ja startisime Samui lennujaama. Kuna see lennujaam on vabas õhus ja oli hommik, siis seal oli ka veidi sääski. Aga lennujaam ja lennujaama nö koridorid või tänavad on täis söögikohti, see on nagu väike linnake. Päeval kindlasti väga äge. Meil pagasit polnud ja check in oli tehtud, siis saime minna otse nn. väravasse. Hotellist saime ka hommikusöögi paki kaasa, seega saime ka väikest piknikut õues pimedas pidada. 😅 Mingi koer jooksis ka seal ringi, kes lootis oma osa saada. Väga  huvitav lennujaam. 

Bangkoki jõudsime siis sõitsime skytrainiga kesklinna, kuna see oli soodsam ja kiirem variant. Kesklinnast võtsime takso, kuid sellega on veidi keerulisem. Grabiga jäädki ootama ja tänavalt võttes ei saa enamus taksojuhte aru kuhu sa minna üldse tahad ja keelduvad sõitmast. Seekord Grabiga me ei saanudki ja pidime tee äärest võtma juhi. No APPI! Ta tahtis, et meie juhendaks teda meie oma hotellini. Nagu me oleks kohalikud. Et me kasutaks oma mapsi ja paneks talle hääljuhised sinna peale, sest tema ei oska sõita. See on kuradi BANGKOK! Seal on 6 realised teed, kiirteed, ärakeeramised. No ilmselgelt ta ju sõitis valesti ja meie olime süüdi selles, kuna ei osanud teda juhendada. Seejärel tegime 20km ringi ja maksime loomulikult täistasu. Hea, et üldse lõpuks hotelli jõudsime. Hotelli nimeks Scene Bangkoknoi. Hotell oli väga moodne ja ka odav. 50€ öö hinnas koos hommikusöögiga. Hotell oli ilus ja korralik, aga teenindus oli kohutav. Samuti ei oska nad väga inglisekeelt. Tuba sai valmis kella 1ks, seega veetsime aega basseini ääres. Bangkokis oli palju ilusam ja päikselisem ilm kui oli Samuil olnud. Lõunat sõime kuskil odavas kohalikus kohas, kus menüü on loomulikult Tai keelne. Kasutan Google appi tõlkimiseks. Peale seda sai teha toas jälle lõunaund. Tuba oli nii ilus mustvalge, nagu meil kodus. Õhtul käisime taksoga Siam Square kaubanduskeskuses, Paragonis ja MBK-s. Need on mega suured kaubanduskeskused ja ega seal täpselt aru saagi kus sa oled või miks sa oled. Takso sõidud on ka Bangkokis nii pikad, mega ummikud on igalpool. Õhtusöögiks leidsime ühe Jaapani restorani, kus sõime ramenit. Airon tahtis McDonaldsit. 

25.02 hommikul läksime hotellis sööma. No jah... Inglisekeelest keegi aru ei saanud. Tellimine oli menüüpõhine. Taheti alguses raha juba küsida, kuigi olime ju võtnud hommikusöök hinnas. Lapsele üldse hommikusööki polnud. Nojah siis. Läksime peale seda taksoga Wat Aruni templisse. Seal oli väga ilus, aga väga palju hiina? turiste. Pilet oli 100 thb. Seejärel läksime paadiga üle jõe, paadipilet 5 thb. Seal käisime kohvikus ja vaatamas lamavat Buddha Wat Pho. Seal oli nii palju turiste, võimatu midagi eriti üldse näha. Pilet oli 200 thb. Hiljem hotelli tagasi minnes saime korralikult basseini ääres päevitada, sest ilm oli järjekordselt väga ilus. Päeval 30-35 kraadi. Hommikuti on Bangkokis jahedam, kui nt Phuketil ja Samuil. Ainult 21-26 kraadi. Õhtul käisime Khaosan road'il. Õhtul oli seal ikka rohkem rahvast ja melu, kuid mitte meeletult. Airon oli jälle väsinud ja tegi uinakut kõhukotis. Ma nautisin samal ajal smuutit. Shoppasime seal veidi ja ostsime kaasa tuppa omale grillvardaid. 

26.02 meie viimane reisipäev. Hommikul käisime kaubanduskeskuses Central Pinklao. Shoppasime toidupoest omale asju koju kaasa, käisime starbucksis kohvi joomas ja ostsime sõõrikuid. Enne lõunat päevitasime veel basseini ääres ja lõunasöögi ajaks läksime Chao Praya jõe äärde ühte mõnusasse söögikohta, kus Haimar sõi squid black ink nuudleid, need olid täiesti mustad. Airon magas jälle kõhukotis, kuid söögi ajaks saime ta diivanile pikutama panna. Uskumatu, kui suur laps magab nagu beebi. Nägime seal ka ühte huvitavat sisalikku. Jalutasime Bangkokis veel jala ringi ühes pargis ja kindluse juures, sealt edasi veel Khaosanile ja seal läheduses väike shopping. Seejärel taksoga hotelli uuesti basseini äärde ning seejärel õhtusöögi ajal uuesti Pinklao kaubanduskeskusesse Jaapani söögikohta. Jaapani restos oli lastele isegi 3-käiguline menüü. Aironile maitses nii rameni supp kui ka muud lisandid. Kaubanduskeskuses ''rentisime'' Aironile ka väikse sõiduauto. See oli tasuta, aga pidi registreerima, et seda kasutada. Peale seda läksime tuppa pakkima ja magama.

27.02 Äratus enne 5te hommikul. Meil oli Grabiga takso broneeritud, kuid Grabi juht lahkus ilma meieta juba varem hotelli juurest, ilmselt kellegi teisega. No absurdne see Bangkoki taksondus. Võtsime tänavalt uue takso, taksomeetriga siis. No ja parem oligi, kuna taksomeetriga taksod on Bangkokis kõvasti soodsamad kui Grab. Grabiga on lihtsalt endal mugavam ja kindlam, et juht teab kuhu minna. Lennujaamast aga võiks igaüks aru saada. Jõudsime ilusti lennujaama ja kuna check-in oli juba tehtud siis käid kõik jälle kiirelt. Printisime oma piletid lennujaamas välja ja turvakontrolli. Rahvast ei olnud meeletult palju, nagu kartsin. Väljalend hilines veidi ja lennuaeg kokku 12h50min. See oli meie elu pikim lend. Lennujaamas oli täitsa järjekord õhku tõusmisel, mitu lennukit oli meie ees ja taga.

Aga Airon magas mitu mitu tundi lennu jooksul. Mina vaatasin mitu filmi ära. Oli täitsa chill olla. Mulle meeldib päeval rohkem lennata, kui öösel. Helsingisse jõudes oli meil mega kiire ümberistumine, kuna lend hilines. Meil pidi olema 1h aega aga reaalsus oli 30min, isegi vähem. Jooksime teisse väravasse lennu peale. Seekord oli meil õnneks turbiinlennuk, millel koridor küljes, et ei pidand õue lume sisse minema. Vedas. Nii, et hommikul startisime Bangkokist ja õhtuks olime Tallinnas. Üsna kiire ja mugav värk. Nii võiks alati olla, kuid oh ei. 😆 Järgmised reisiseiklused hakkavad juba homme ja seda kõige pikema kohalejõudmisajaga eales. Nägudeni!

Samui lennujaama majad 

Bangkok skytrain

Siam Paragon

krokodilli grill

sisalik

mustad nuudlid

lasteeine jaapani restos

Bangkoki lennujaam

Veebruari kuu, aga tundub nagu oleks Oktoober.

Eelmise jutu jätkuks...Vaatasime Baan Samui Resort'is oma toa üle, panime asjad ära ja läksime randa. Rannas olid jälle mega suured lained. Päevitustoole oli väga vähe ja need olid tormist üsna mustad, igasugu sodi ja liiva täis. Läksime lõunat sööma ning jälle hakkas järsku kõvasti vihma sadama. Ma pole veebruaris iialgi näinud isegi pilves ilmasi, rohkem kui 1 kogu puhkuse aeg. Seekord sajab vihma peaaegu igapäev. Pilved on peaaegu igapäev taevas. Õhtul käisime Centrali kaubanduskeskuses. Seal on igasugu poode, ka Euroopas olevaid poode. Airon sõitis Centralis lastekaruselliga. /EDIT: Nagu paljud eestlased, nii ka meie saime palju hiljem teada, et Samui kandis on vihmahooaeg teisel ajal!!! Talvel ongi seal tormine ja vihmane ja suvel on ilusam!!! Nii, et ilmad olidki halvad, kuna olime seal madalhooajal hoopis!/

21.02 hommik ei olnud kõige parem. Aironil oli kõht lahti ja valutas. Ilm oli pilves, tuul oli tugev ja lained sama kõrged kui eelmisel päeval. Puhkasime terve päeva rannas, basseini ääres pilves ilmaga. Õnneks ei sadanud. Rand asub üsna lennujaama juures, seega lendavad koguaeg lennukid üle ranna. Aga rand on ikkagi nii must ja sodi täis. Koguaeg ulbivad lainetes suured puidutükid, prügi, kookospähklid jms. Liivale jõuab ka väga palju prügi. Nägime ka täitsa prügihunnikuid rannas. Kohutav. 

22.02 meie pulma-aastapäev. Hommik oli taas pilvine, aga lõunast läks ilm ilusamaks. Meri lainetas endiselt kõvasti. Puhkasime päeva basseini ääres ja toas oli meil üks armas üllatus tehtud. Õhtusöök oli meil rannas restoranis nimega Dara Serene. Oli Tripadvisoris palju kiidetud koht. Kuid minu hinnangul ülehinnatud ja teenindus polnud üldse viisakas. Õhtul jalutasime sealt hotelli tagasi läbi ''baaride tänava''. No seal käis ikka kõva pidu juba. Me olime kuidagi väga vaikses Chawengi osas, aga parem oligi. Õhtul nautisime veel sooja meretuult ja šampust. 

23.02 ilm oli ilus ja tuult veidi vähem, lained polnud muidugi kuskile kadunud. See oli meie viimane rannapuhkuse päev. Käisin ka maššaazis, mis maksis 300 thb. Õhtul käisime veel Centralis ja ööturul shoppamas ja söömas. Centralis on ka loomapood, kus müüakse väikseid kutsikaid ja kassipoegasi, ja igasugu muid loomi ka muidugi. Kuidagi väga veider. Jalutasime veel õhtul pimedas rannas ja peale seda pakkisime asju. 

Leiud Centrali toidupoest. Snickersi ja Bounty õlu.

Kanep legaliseeriti sel aastal Tais ja kõik kohad on kanepipoekesi, putkasid ja baare täis.

Prügihunnikud rannas

Mega suured lained, keegi ei uju.

Pulma-aastapäev

Dara Serene restoran

Kutsikas loomapoes

Kaugel paistab Chawengi peorajoon

Maenam, Fisherman Village ja Melati beach resort.

 15.02 pidime hommikul tagastama rolleri. Kahjud eest pidima maksma kokku u. 63 eurot. Hotellist oli veidi kurb lahkuda, kuna omanik oli tõesti väga sõbralik, hommikusöögi boonus oli tore ja toad olid täitsa kenad ja vaade ilus. Soovitan kindlasti kõigile seda hotelli, kui Samuile minek. Öö hind oli meil umbes 60 eurot: https://www.booking.com/hotel/th/the-rock-koh-samui-amphoe-ko-samui.en-gb.html?aid=318615&label=English_Estonia_EN_EE_29381413945-Xiow9ZuTzpiWLxjSB6bIfwS640938720686%3Apl%3Ata%3Ap1%3Ap2%3Aac%3Aap%3Aneg%3Afi%3Atiaud-297601666475%3Adsa-64415224945%3Alp9061554%3Ali%3Adec%3Adm%3Aag29381413945%3Acmp638590281&sid=cb6345845c79d212baf86a535bc7bb70&dest_id=900040645;dest_type=city;dist=0;group_adults=2;group_children=0;hapos=1;hpos=1;no_rooms=1;req_adults=2;req_children=0;room1=A%2CA;sb_price_type=total;sr_order=popularity;srepoch=1699435107;srpvid=47ef416e2a5000e4;type=total;ucfs=1&#hotelTmpl

Nüüd viis plaan meid aga Maenami piirkonda, mis asub saare põhjaosas. Seal oli valitud meil hotelliks Ampha Place, kuna see asus ranna ligidal, hinnang ja hind oli väga hea. Reaalsus oli muidugi teine. Ütleme nii, et see oli ilmselt kõige kohutavam hotell, kus ma kunagi olnud olen. Kõik oli vana, toas oli selline niiskusehais, vannitoas oli kõik katki. Üldmulje oli nagu mingi vana veneaegne suvila, keset metsa.😁 Õhtul suundusime taksoga Fisherman Village'sse ja night marketile. See piirkond oli päris tore, oli palju osta, vaadata. Turul oli palju sööke. Seejärel läksime tuppa magama.

16.02 oli esimene vihmane päev. Sadas üsna palju ja terve päeva, see oli täiesti uskumatu, kuna veebruaris sellist asja tavaliselt Tais ei ole. Hommikul olime toas ja ootasime, et vihm järgi jääks, aga seda ei juhtunud. Võtsime siis vihmavarjud ja läksime ''hommikusööki'' otsima, kuigi oli juba peaaegu lõuna. Kõndisime üsna pika maa maha ja leidsime ühe Prantsuse koha, kus tellisime üsna suure Brunch paketi. Üldiselt tundus kogu see Maenam kuidagi väga tühi, väga vähe söögikohti, polnud üldse poode, polnud turiste, ega midagi. Vahemaad väga pikad. Saime aru, et see piirkond meile nädalaks siin kindlasti ei sobi. Isegi rahavahetuspunkte polnud mitte kuskil, kuigi kaardil näitas! Läksime taksoga Chawengi vaatama hotelle, et kas leiaksime omale mingi parema variandi. Chawengis oli mega tuuline, lained olid väga kõrged. Hotell mida me vaatasime tundus üsna okei, otse ranna ees. Kuigi meenutas veidi Egiptuse 4* hotelli. Baan Samui Resort. Broneerisime omale toa alates 20. 02. Peale seda käisime jälle Centralis ja ööturul, mis olid jalutuskäigu kaugusel sealsest hotellist. Chawengi piirkonnas oli palju rohkem söögikohti, poekesi jms. Peale seda suundusime taaskord taksoga oma praegusesse hotelli tagasi. 

17.02 jäime veel Maenami, kuna tahtsime rolleriga sõita ja külastada sealseid templeid ja vaatamisväärsusi. Ilm oli pilves, tuuline ja sadas kerget vihma. No ei vea meil. Külastasime Samui Big Buddha ja Wat Plai Laem'i. Kuna hakkas rohkem sadama siis sõitsime tuppa tagasi. Tee oli pikk ja ilm polnud üldse mõnus. Lõunal läks ilm juba ilusamaks ja läksime ühte palju kiidetud söögikohta nimega Treehouse. See oli küll üks väga eriline ja chill koht. Esimest korda saime natukene ka Maenami rannas olla, kuni tõusis jõhker tuul. Õhtul käisime Fisherman village night marketil, jälle sadas vihma. 

18.02 sõitsime rolleriga ühte kiidetud randa (Mimosa Resort), kohale jõudes polnudki randa, kuna oli nii hull tõus. Sõitsime siis kuskile templi juurde randa, ka seal ei olnud midagi kiita, kuna vetteminek oli väga järsk ja olid ka lained. Läksime siis enda hotelli juurde randa tagasi, veidi saime olla kuniks hakkas jälle tugevalt sadama. Lõunal läksime tuppa magama, sest midagi teha polnud. See oli kolmas päev, kui sadas väga palju. Sel hetkel saime aru, et rohkem me siia ei jää. Esiteks on hotell kohutav, teiseks ilm on vihmane ja kolmandaks pole sealkandis midagi teha. Terve õhtu sadas vihma, tellisime omale grabiga tuppa süüa, sest ei saanud kuskile lihtsalt minna. Pakkisime ja broneerisime omale uue koha.

19.02 hommikul teatasime, et lahkume. Raha me tagasi ei saanud. Rolleri viisime tagasi. Suundusime Melati beach resorti, mis oli 5* hotell privaatse rannaga. Öö hind muidugi oli 180€. No wow! See oli juba midagi. Väga ilus, suur ja puhas. Meeldiv vastuvõtt, Golfi autoga viidi meid tuppa. Tuba oli nii suur, rõdul oli vann. Vannituba ise oli sama suur, kui mõni hotellituba. Seal oli kõik olemas. Suundusime randa. Rand oli ilus, aga korallipurune. Ilm oli ilus. Olime rannas ja basseiniääres. Seal oli ka kids club. Täielik puhkus. Lõunat sõime seal samas Thongsoni rannas, kus oli üks äge restoran, kus on sead.  😂 Puhkasime täiega. Õhtul tellisime Grabiga süüa tuppa. Kuna kuskile sealt hotellist minna polnud, see on täiesti eraldatud. Lebotasin rõdul vannis ja puhkasin. 

20.02 hommikusöögi aeg. 5* hommikusöök on ikka midagi muud. Seal oli lihtsalt kõike. Uskumatu, kui head söögid. Veetsime aega veel nii kaua kui saime rannas ja basseini ääres. Airon mängis Kids Clubis. Pakkisime ja saime tasuta transpordiga Chawengi. Airon jäi jälle kõhukotis magama ja kõndisime oma järgmisesse hotelli, mille olime broneerinud omale varem.

Rohkem pilte Instagramis. 

Puhkame (Lamai, Chaweng)

 7. päev ehk 12.02 kulges meil puhates. Peale rolleriõnnetust polnud tahtmist enam kuskile sõita ja ka Haimari näpud ei kannatanud enam pikka sõitu välja. Korra käisime Lamai rannas, aga enamasti lebotasime lihtsalt basseiniääres. 

13.02 oli lõpuks jälle ilus vaikne ja päikseline ilm. Läksime hommikul kohe Chawengi randa ja veetsime seal terve päeva. See päev meenutas juba seda õiget Taid ja paradiisirandu. Võtsimegi rannatoolid, jõime kookost, võtsime ka kaupmehe käest sõõrikuid rannas ja nautisime sajaga. Airon sõi rannas ka mangot ja jäätist. No elu nagu lill. Lõunaks sõime rannas ka mingit kohalikku suppi, mida üks mees otse tulel keset randa keetis. Kõigile maitses. Koju tagasi sõitsime Aironi uneajal, nii et ta tudus kõhukotis täpselt nii, nagu esimene kord Tais, kui ta oli 9 kuune. Õhtu veetsime basseini ääres. Oli väga mõnus päev.

14.02 hommik ei alanud nii hästi. Tuli minna apteeki, sest Haimarit kimbutasid kõhuhädad. Õnneks apteeki ravimid aitavad kiirelt ja läksime ikkagi randa. Läksime taaskord sinna Silver Beachile, aga no ei ole ikka see. Nii palju korallitükke, ei saa üldse vette minna. Samuti nii palju rahvast. Sõitsime ikkagi jälle Chawengi. Nii et igapäev sõitsime lõpuks siiski rolleriga 10 km kaugusele randa. Vesi oli ilus puhas, laineid ei olnud. Ilm oli täitsa kena. Tagasisõites magas Airon jälle kõhukotis ja õhtul käisime ühes Reggae baaris nimega Rock Bar. See asus kivide otsas ja nägi väga äge välja. Jõime seal mõned joogid, tähistasime sõbrapäeva, Airon jõi kookost ja hiljem läksime hotelli puhkama ja pakkima, kuna järgmine päev läksime juba teisse kohta. 

Tasuta kohv hotellis

Airon leidis Chawengi rannas sõbrakese

The Rock bar

Rolleriõnnetus

 Jätkame siis sealt kus pooleli jäi...

11.02 ehk meie kuues reisipäev. Peale hommikusööki otsustasime rolleriga sõita Overlap Stone'i juurde. Sealt pidi avanema väga äge vaade ühele suurele kivile, mis on mäe otsas. Hakkasime sõitma ja nägin Google Mapsist, et see koht on millegipärast suletud, siiski jätkasime teekonda, kuna mõtlesime, mis seal ikka suletud olla saab. See ei olnud hea mõte. Sõit sinna mäe otsa oli mega hullu tõusuga. Samui mäed on väga järsud, kõvasti hullemad kui Phuketil. Et midagi saaks valesti minna, pole palju vaja. Nimelt oli sissekeerav parkla mäe kurvi peal vasakul, üsna järsk keere. Arvestades maapinda mis oli mega kalde all, ka parkla osa, siis pole ka loogiline, et sealt kolmekesi rolleriga sõites ilusti välja keerab, kui asfalt parkla on juba ise nii viltune, lisaks mäele. Ja siis see juhtus, ilmselgelt käis meil roller ümber. Kukkus küljele. Mina istusin taga ja mul õnnestus kuidagi nii maha hüpata, et sain jalale ainult väikse kriimu. Haimaril nii hästi ei läinud, tal jäi jalg ja käsi rolleri alla. Ja kuna kallak oli nii suur siis kukkus ka selja ja pea peale. Jumal tänatud, et meil kiivrid peas olid. Airon oli Haimaril kõhukotis ja seega pääses suurematest vigastustest, kuna Haimar suutis teda nii hästi ära kaitsta kukkumise eest, kuigi jalg sai ikkagi päris suure kriimustuse ja kiiver käis ka ikka vasta maad küljele. Õnneks tal oli uus enda kiiver, mis oli talle ilusti paras. Siiski oli šokk suur ja laps läks näost täitsa valgeks nähes oma verist jalga. Mõne minuti pärast hakkas ka oksendama. Siis oli mul paanika, et mis nüüd saab. Istume üksi mäe otsas. Üks kohalik naine oli seal, kes müüs seal vett jms. Andis meile plaastreid ja pabereid puhastamiseks. Ühed teised turistid olid õnnetuse hetkel ka seal ja aitasid rolleri püsti tõsta. Rolleril olid mõned kriimud, aga ei midagi hullu. Vaatekoht oligi tõepoolest suletud, kivi juurde ei olekski pääsenud. Istusime mõnda aega seal mäe otsas ja mõtlesime, kas peaks haiglasse minema või ei. Otsustasime, et peame kõigepealt hotelli tagasi minema ja siis hindame olukorda. Tagasiminek nägi välja selline, et võtsin Aironi omale kõhukotti, kui ta oli šokist taastunud ja hakkasin vaikselt jala mäest alla minema. Haimar sõitis vaikselt rolleriga üksinda alla. Siledal maal võttis meid uuesti peale ja sõitsime oma hotelli. Puhastasime toas Aironi haava ja vaatasime kas ta saab kõndida. Midagi hullemaks õnneks ei muutunud ja tegu oli vaid pindmise haavaga. Haimaril käega nii hästi ei läinud, alguses ei saanudki aru, mis täpselt viga on. Aga ilmselt käisid 3 näppu ikkagi tagurpidi ja said liigesed või kõõlused said vigastada. Näpud valutasid ja läksid paiste. Sai siin hiljem Eestis ka arstide juures käidud ja röntgenid tehtud, aga midagi erilist ei tuvastatud. Nüüd 9 kuud hiljem, on näpud ikka keskelt paksud ja täitsa tagasi tõmmanud veel pole. 

Puhkasime toas ja käisime hiljem lõunat söömas, käisime ka Tesco poes ja Airon jooksis täitsa juba omal jalal. Õhtul sõitsime taksoga Chawengi, Centrali kaubanduskeskusesse ja Chawengi night marketile, mis on kohe kaubanduskeskuse kõrval. Seal oli küll väga põnev, turg oli täitsa normaalse suurusega ja kaubanduskeskus samuti. 

umbes siin see õnnetus juhtus, pildilt vasakule jääb sissesõit

siin on näha kallak, kuigi pilt ei anna reaalsust edasi

Pandad peal ja kõik hästi

Seal eemal paistab Chawengi ööturg

Õppetund. Kindlasti ei soovita kellegil Samuil kolmekesi koos lapsega rolleriga kõiki kohti külastada, kuna enamus neist on kõrgete järskude mägede otsas, mis kaardilt nii ei pruugi paistagi.