Rolleriõnnetus

 Jätkame siis sealt kus pooleli jäi...

11.02 ehk meie kuues reisipäev. Peale hommikusööki otsustasime rolleriga sõita Overlap Stone'i juurde. Sealt pidi avanema väga äge vaade ühele suurele kivile, mis on mäe otsas. Hakkasime sõitma ja nägin Google Mapsist, et see koht on millegipärast suletud, siiski jätkasime teekonda, kuna mõtlesime, mis seal ikka suletud olla saab. See ei olnud hea mõte. Sõit sinna mäe otsa oli mega hullu tõusuga. Samui mäed on väga järsud, kõvasti hullemad kui Phuketil. Et midagi saaks valesti minna, pole palju vaja. Nimelt oli sissekeerav parkla mäe kurvi peal vasakul, üsna järsk keere. Arvestades maapinda mis oli mega kalde all, ka parkla osa, siis pole ka loogiline, et sealt kolmekesi rolleriga sõites ilusti välja keerab, kui asfalt parkla on juba ise nii viltune, lisaks mäele. Ja siis see juhtus, ilmselgelt käis meil roller ümber. Kukkus küljele. Mina istusin taga ja mul õnnestus kuidagi nii maha hüpata, et sain jalale ainult väikse kriimu. Haimaril nii hästi ei läinud, tal jäi jalg ja käsi rolleri alla. Ja kuna kallak oli nii suur siis kukkus ka selja ja pea peale. Jumal tänatud, et meil kiivrid peas olid. Airon oli Haimaril kõhukotis ja seega pääses suurematest vigastustest, kuna Haimar suutis teda nii hästi ära kaitsta kukkumise eest, kuigi jalg sai ikkagi päris suure kriimustuse ja kiiver käis ka ikka vasta maad küljele. Õnneks tal oli uus enda kiiver, mis oli talle ilusti paras. Siiski oli šokk suur ja laps läks näost täitsa valgeks nähes oma verist jalga. Mõne minuti pärast hakkas ka oksendama. Siis oli mul paanika, et mis nüüd saab. Istume üksi mäe otsas. Üks kohalik naine oli seal, kes müüs seal vett jms. Andis meile plaastreid ja pabereid puhastamiseks. Ühed teised turistid olid õnnetuse hetkel ka seal ja aitasid rolleri püsti tõsta. Rolleril olid mõned kriimud, aga ei midagi hullu. Vaatekoht oligi tõepoolest suletud, kivi juurde ei olekski pääsenud. Istusime mõnda aega seal mäe otsas ja mõtlesime, kas peaks haiglasse minema või ei. Otsustasime, et peame kõigepealt hotelli tagasi minema ja siis hindame olukorda. Tagasiminek nägi välja selline, et võtsin Aironi omale kõhukotti, kui ta oli šokist taastunud ja hakkasin vaikselt jala mäest alla minema. Haimar sõitis vaikselt rolleriga üksinda alla. Siledal maal võttis meid uuesti peale ja sõitsime oma hotelli. Puhastasime toas Aironi haava ja vaatasime kas ta saab kõndida. Midagi hullemaks õnneks ei muutunud ja tegu oli vaid pindmise haavaga. Haimaril käega nii hästi ei läinud, alguses ei saanudki aru, mis täpselt viga on. Aga ilmselt käisid 3 näppu ikkagi tagurpidi ja said liigesed või kõõlused said vigastada. Näpud valutasid ja läksid paiste. Sai siin hiljem Eestis ka arstide juures käidud ja röntgenid tehtud, aga midagi erilist ei tuvastatud. Nüüd 9 kuud hiljem, on näpud ikka keskelt paksud ja täitsa tagasi tõmmanud veel pole. 

Puhkasime toas ja käisime hiljem lõunat söömas, käisime ka Tesco poes ja Airon jooksis täitsa juba omal jalal. Õhtul sõitsime taksoga Chawengi, Centrali kaubanduskeskusesse ja Chawengi night marketile, mis on kohe kaubanduskeskuse kõrval. Seal oli küll väga põnev, turg oli täitsa normaalse suurusega ja kaubanduskeskus samuti. 

umbes siin see õnnetus juhtus, pildilt vasakule jääb sissesõit

siin on näha kallak, kuigi pilt ei anna reaalsust edasi

Pandad peal ja kõik hästi

Seal eemal paistab Chawengi ööturg

Õppetund. Kindlasti ei soovita kellegil Samuil kolmekesi koos lapsega rolleriga kõiki kohti külastada, kuna enamus neist on kõrgete järskude mägede otsas, mis kaardilt nii ei pruugi paistagi.