Minu Tai ja muud kohad : Jõulud Yao Yai saarel

Hei, oleme nüüd küll juba õnnelikult kodus tagasi, kuid kirjutamine Tais olles jäi ju pooleli.

23. detsembri hommikul andsime me oma rendiauto ära ning sõitsime Bang Rong sadamasse, et sõita sealt Yao Yai saarele. Valisime just selle saare, sest sõit sinna on lühike (kiirkaatriga 30 minutit 300 thb üks inimene) ning seal on kordades vähem turiste, kui Phuketil. Saarel pole küll ideaalseid ujumisrandasid, kuna tõus ja mõõn käib seal 2 korda päevas. Kohati on vesi 2 meetrit ja kohati pole üldse vett. Samas on seal väga ilus valge liivaga ja kõrgete palmidega paradiisirand. Mis aga kõige tähtsam, seal on vaikus ja rahu. Just see mida Phuketil peaaegu, et ei olegi.

Ööbimiskoha leidsime Bookingust, nagu ikka. Seal ei ole väga suurt valikut, kuid hetkel ehitatakse juba juurde väga palju resorte. Takso maksis saarel 300 thb üks väike sõit, mis on jällegi ebanormaalselt kallis. Maandusime kohas nimega Candy House, vahvad värvilised bangalod, kus on ka konditsioneer, veekeetja ja külmkapp. See koht täitsa uus ja väga korralik. Öö hind 35 eurot. Arvestama peab, et sealsed kohalikud ei oska väga inglisekeelt, kuna seal ei käi nii palju turiste. Saarel peab kindlasti rentima rolleri, sest muudmoodi seal liikuma ei saa. Vahemaad on päris pikad ja enamasti on seal ainult mets ja kohalike majad. Kaasas oligi meil vaid 2 seljakotti ja laps kõhukotiga. Käruga poleks seal midagi teha olnud, sest sõitsime koguaeg ainult rolleriga. Rolleri rendihind oli tavaline 250 thb päev ja rolleri saab igast majutusasutusest.

Esimesel päeval käisime kohe Laem Had Beachil, mis on uskumatult ilus koht. Me sattusime sinna just siis, kui oli täielik mõõn ning vett polnud üldse. Terve merepõhi oli paksult krabisid täis, kes siblisid nagu ämblikud. Istusime rannas ja nautisime täielikku rahu ja vaikust. Ümber polnud mitte ühtegi inimest. Uskumatu, aga tõsi. Kostus vaid krabide sahmerdamine. Lõunal käisime söömas meie vastas olevas resordis, Betterview Bed, Breakfast & Bungalow. Esmamulje jäi sellest kohast hea, söök oli maitsev ja vaade ilus. Otsustasime, et tuleme kindlasti jõuludel ka siia sööma. Veetsime ülejäänud päeva rahulikult puhates ja käisime päikeseloojangu aeg söömas meie ööbimiskoha ees olevas restoranis, seal oli isegi Ikea söögitool, aga hinnad ka päris kallid. Õhtul, kui pimedaks läks tuli välja igasugu lendlevaid elukaid, samuti oli seal palju sääski, isegi söögikohast anti sääsetõrje. Peale päikeseloojangut enam väga õues aega veeta ei tahtnud, pagesime ruttu oma majakesse peitu. Majake oli küll ilus ja korralik, aga uste all olid ikka päris suured vahed. Öised hääled, mis tagant metsast kostusid, olid päris hirmutavad. Ühel hetkel märkasime põrandal suuri sipelgaid. Oh õudust, jälle sipelgad! Ja need olid ikka väga suured. Õnneks oli meil voodil võrk peal, kus esimene öö muidugi väga hästi ei möödunud. Ei saanud ikka rahus magada, koguaeg oli tunne, et keegi ronib kuskil. Samuti oli väga niiske ja palav, kuigi konditsioneer töötas. Hommikul olid nagis rippuvad riided läbimärjad. Miks? Seal on väga väga niiske õhk ja kuna majake on nii lahtine, siis tungib niiskus ka tuppa. Asju sai kuivatada ainult päikese käes päevaaeg. Õue polnud mõtet üldse rätikuid ööseks jätta.

Järgmisel päeval istusime rannas ja sõitsime natukene ringi. Seal saarel on nii head söögikohad! Kõige paremad on täiesti suvalised kohalikud kohad, kus õues plastiktoolid ja menüüdel pole hindasidki. Seal on uskumatult ehedad ja head maitsed, seda juba Phuketil ei leidu. Oma rannaskäigud sättisime seekord juba tõusu ja mõõna järgi, mille leidsime googeldades. Tõus ja mõõn on igal päeval erinev ja lükkub edasi umbes tunni võrra. Astusime läbi ka ühe kohaliku pere kodust, kus kaks väikest tüdrukut olid Aironist nii vaimustuses. Õhtul mõõna ajal käisime ilusaid karpe rannast otsimas, kuigi sealt väga midagi ei leia, sest kohalikud käivad suurte kelkudega mööda liiva neid ilusamaid ära korjamas, et need hiljem maha müüa. Nautisime taas rahu ja vaikust rannas istudes. Õhtul kell 7, kui oli juba pime, suundusime oma õhtusöögile, sinna samasse, kuhu mõtlesime eelmisel päeval minna. Reklaamiti välja suur Christmas Eve Dinner, Seafood BBQ, free dessert jne.. Reaalsus oli aga see, et inimesi oli palju, kokk kes grillis, polnud vist varem kunagi grillinud. Pidime ootama kaua. Veiseliha ja Kana olid täiesti toored! Täielikult... appi... lubati uus tuua, ootasime jälle hullu aja. Pettumus oli suur. Õnneks magustoit oli maitsev. Sellised olid siis meie Jõulud seekord, vähemalt ilm oli ilus ja maa valge... Hihihi, liiv oli lihtsalt nii valge! Teine öö möödus ja rahulikumalt ja uni oli isegi päris hea.

25. detsemberil jälle hommikul randa. Aironile nii meeldis seal liival ringi käputada, sest liiv on nii pehme. Muidugi pidime jälgima koguaeg, sest rannal on ikkagi igasugu karpe ja krabisid, mille tõus toonud oli. Päevaaeg tuli randa paadiga ka turiste, kuid kaua nad seal aega õnneks ei veetnud. Üldiselt oli rannas inimesi umbes 10 kanti, vahel võibolla natukene rohkem. Lõunal leidsime imeliselt hea söögikoha, mis asus otse karjamaa kõrval, kus olid veised ja kanad. Sel hetkel mõtlesin küll, et miks ma nii kaua aega Phuketil raiskasin. Me oleksime pidanud igaljuhul käima just sellistel saartel. Seal oli nii mõnus olla, nagu oleks tulnud kuskile maale suvilasse. Inimesed on rõõmsad, liiklust pole peaaegu üldse, sõidad üksi oma rolleriga ringi, naudid loodust, rahu ja vaikust... Ideaalne puhkus. Kuna Airon tegi kõik oma lõunauinakud kõhukotis rolleriga ringi sõites, siis sõitsime maha ka pikema maa kuskile kaugemale. Kuigi seal polegi nagu kuskile eriti sõita, siis kulgesime niisama ja vaatasime milline saar välja näeb. Väga palju on kummipuude istandusi ja lihtsalt metsa. Mõned kohalikud majad, karjamaad ja ega muud midagi eriti polegi. Ainult seal kandis, kus asub meie ööbimiskoht on natukene rohkem restorane, söögikohti ja ka üks 7Eleveni pood, samuti on olemas ka apteek. Leidub ka üks ATM ja rahavahetuspunkt. Meie aga võtsime eelnevalt juba Phuketil sularaha välja, kuna saarele tulek ei olnud meil plaaneritud ning kaasa võetud sularaha hakkas juba otsa saama. Õhtul käisime mingis restoranis söömas, kus oli ka täitsa hea toit. Hinnad aga ei ole soodsamad kui Phuketil.

Järgmisel hommikul, ehk 26. detsembris sõitsime kaugemale randa, millel nimeks Khlong Son Beach. Olime esimesed külalised. Meid tervitasid mitmed kassid ja üks naine, kes müüs ranna ees kookoseid ja karastusjooke. Rannas oli ilus, kuigi seal pole palme. Vesi oli puhas ja ujuda parem kui Laem Had Beach'il. Veetsime seal pool päeva. Imelik oli aga see, et nii külm oli veest välja tulles, selline tunne, nagu päike üldse ei kõrvetaks. Siis aga meenus, et on ju päikesevarjutus. Uskumatu, kuidas see nii palju mõjutab. Poldki nii külm ammu olnud. Lõunaks sõitsime oma kodukanti tagasi, terve tee oli nii jahe, et kananahk oli ihul. Leidsime jälle ühe eheda ja hea söögikoha, kus perenaine tegi toitu otse meie silme ees. Tellisin kanasupi nuudlitega. Supi sees oli kaks kanakoiba, mõni lihapall, nuudlid ja veidi rohelist. Maitse oli uskumatult hea. Päeval puhkasime oma majakeses, istusime rõdul ja olime niisama. Õhtul käisime Laem Had Beachil, tähistasime Aironi viimast minisünnat. Torti polnud meil saarel kuskilt võtta, seega ostsime kookose. Aironile väga meeldis kookosvett juua. Õhtul otsustasime sööma minna uuesti sinna kus jõuludel käisime, lootuses, et seekord on kõik hästi. Kahjuks oli see kõige hullem otsus üldse, sest seekord oli olukord veel hullem. Veiseliha burger oli jälle täiesti toores, toodi valed joogid, vale jäätis jne... Keegi midagi aru ei saa või ei taha saada, otseselt ei vabanda ka, nagu oleks see normaalne nähtus. Väga kurb. Kahetsen, et sinna tagasi läksime ja jälle mitmeid tunde aega raiskasime. Huvitav, et see koht juba põhja omadega ei lähe, kui koguaeg topelt sööke tegema peavad.

Tegelikult broneerisime majutuse algselt 3 ööks, kuid saarel oli ikkagi nii mõnus olla, et võtsime ühe öö juurde. Seega oma viimasel hommikul läksime varakult randa ja nautisime oma viimast rannapäeva. Mõtlemine sellele tegi päris kurvaks, sest sellise eluga harjub ikka väga kiirelt ära. Enne minekut sõime veel lõunasöögi, peale seda ootas meid juba takso, mis viis meid tagasi sadamasse. jälle 300 thb eest. Peagi olime juba kaatri peal ja sõitsime tagasi Phuketile. Airon magas õnneks sõiduaeg ja õnneks polnud ka väga palju lained, sest kaater raputab ikka korralikult. Sadamast linna oli takso väga kallis, kauplesime lõpuks 700 thb peale. Õhtul käisime viimast korda Naka ööturul head ja paremat nautimas. Teades, et selliseid maitseid ei saa me enam niipea. Kõik viimased päevad Tais olid väga nukrad, koguaeg oli selline tunne, et läheks lennujaama küll, aga lendaks kuskile kaugemale veel. Viimased kaks päeva pakkisime ja lebotasime oma basseini ääres. Lend läks meil 29. detsembril alles 22:55 õhtul, seega oli meil aega kella 8ni õhtul veel oma korteris olla. Viimane päev oli vist siiani üks kurvemaid päevi mu elus, ausalt ka. Ma ei tahtnud üldse Eestisse tagasi tulla, kuid iga asi saab ükskord läbi, seega ei olnud valikut.

Oh, kallis päike, miks sa küll meiega kaasa ei tulnud?