Minu Tai ja muud kohad : Viimased päevad Bangkokis ja koju

24.11 hommikul oli juba aeg trippida tagasi Bangkoki. MIKS nendes krdi lennujaamades peab NII KÜLM olema?!?! Kohutav lihtsalt. Lend sujus kiiirelt. Bangkoki lennujaamast sõitsime otse Skytrainiga kesklinna viimasesse peatusesse ja sealt edasi võtsime takso, et saada oma hotelli, kuna see oli kiirem variant kui 2 korda hakata metrooga veel sõitma. Hotell oli meil suur korterhotell nimega Ascott Sathorn. Öö hind oli 178€ sellel suurel korteril. Me võtsime nö. 3 ööd, kuna meie lend läks ära õhtul hilja. Meil oli seal mega suur ja ilus 2 magamistoaga korter, kõrgelt aknast avanes vaade otse Mahanakhon'i tornile. Kuhu me ka oma sammud seadsime. Enne seda käisime ka ühes väga maitsvas Korea söögikohas söömas. Ütleme nii, et selle Ascotti ümbruses on täis kesklinn ja suht keeruline leida mingeid odavamaid suvalisi söögikohti. Neid põhimõtteliselt polegi seal. Piletid läksid meil 4le u 65€. Maja ise on 314m kõrge. Liftisõit üles on päris põnev. Väline vaateplatvorm koos klaasist rõduga asub 78. korrusel. Sinna klaasile minekuks tuleb panna sussid jalga ja kaasa ei tohi võtta kaamerat, kotti, telefoni vms. Oi jeesus, sinna peale astuda oli ikka väga kõhe tunne. Lapsel oli muidugi jumala suva, ta oleks jooksnud ringi seal ka heameelega. Ja oi kui kuum seal üleval päikse käes oli. Meie hotellis oli ka basseiniala, seega puhkasime pidevalt ka seal veel oma viimased päevad. Õhtul käisime Macis Aironi lemmik ikkagi.

25.11 käisime ka Lumphini pargis, et Haimari emale varaane näidata. Pärast seda olime jälle basseini ääres ja õhtul läksime SEA LIFE akvaariumisse, mis asub Siam Paragon keskuses. Liikusime koguaeg taksoga. Enamasti Grabiga. Kuid see ootamine ja need ummikud on ikka meeletud. Ennem sõime ka rameni toidukohas. No nii meeldib, ma võiks igapäev ramenit süüa. Akvaariumi piletid olid kohapeal ostes mega kallid! Meile 3 täiskasvamule ja ühele lapsele 160€. Oleks pidand netist ette ostma, kuna siis oleks saanud eraldi valida, kas tahad ka vahakujude muuseumi või ei. Kohapeal müüdi ainult kombot. Ja vahakujude muusem pandi juba kohe nagunii kinni, et sinna me poleks jõudnud. Korralik nöörimine. Akvaarium ise oli suur ja äge. Lapsel oli väga põnev ja endal samuti. Kuigi ega Phuketil Centralis olev akvaarium ka sellele alla ei jää. Aironile meeldis väga pingviine vaadata. Taksoga tagasisõit oli täielik õudusunenägu. Tellid grabi, ootad, ootad, ootad. Koguaeg aeg pikeneb. Siis juht on teisel pool teed. Räägib, et ei saa tulla kaubanduskeskuse ette, ummikud on. Läheks veel üle 30 minuti. Ja me samal ajal näeme teada.... No ega siis muud, kui jooksed lihtsalt üle mitme realise auto tee, et saada taksosse lõpuks. Ma isegi ei mäleta kaua me seal ootasime. See on Bangkokis ikka väga hull. Lõpuks saime koju siis Airon jäi vanaemaga tuppa magama. Me läksime Haimariga Khaosan'ile shoppama ja pidu nautima. Millal siis veel, kui mitte viimasel päeval, eksole. :D Saime shopatud need asjad mis tahtsime ja ka need, mida Haimari ema soovis. Ütleme nii, et õhtu oli väga meeleolukas. Oleme Khaosanil käinud varasemalt koos lapsega ja mitte nii hilja õhtul. Rahvast oli palju ja pidu käis täies hoos. Lõpuks keset ööd trippisime taksoga hotelli tagasi. Hommikul tellisin Grabiga macist burkse ja no braavo, mu asukoht oli siiani Khaosan ja pidin hakkama kulleriga suhtlema, et ta tooks mulle ikkagi tellimuse Ascotti. Vahemaa oli mingi 10 km peaaegu. Maksin veidi juurde ja sain oma mööda Bangkoki ringi sõitnud burksid kätte. Haige oligi see, et tellimust tühistada ka ei saanud ju. Päeva veetsime kuni õhtuni basseini ääres, tellisime veel Grabiga süüa, seekord õigesse kohta ja pakkisime asju. Toas oli pesumasin ja kuivati. Saime kõik riided ilusti ära pestud enne koju minekut. Nii hea on niimoodi pakkida asju kokku. Õhtul sõitsime taksoga lennujaama. Ja oligi aeg koju sõita. Meie öölend möödus ilusti ja olimegi hommikul Saksamaal Münchenis. Ja õigepea ka väga lumises Tallinnas, kus Haimar õues pusaväel autot kaevas välja. Ma imestan, et haigeks ei jäänud. Auto oli ikka korraliku lumetormi ja sula vahepeal üle elanud. Kõik uksed ja aknad olid täiesti jäätunud kinni, lahti ei tulnud ükski. Hea, et lennukist teki kaasa haarasin, sain vähemalt lapse teki sees autoni kanda. No ei hakka ju mitmeks nädalas käsipagasisse jopesi vedama kaasa ka. Ja pagasit ma põhimõtteliselt juba ei osta, kuna Rawail käies ma ei kujutaks ettegi enam kunagi kohvriga käimist, kui küsid miks, siis loe 2019 aasta Rawai postitusi. Ja samuti pole ma nõus maksma kohvri eest lennufirmale veel sadu eurosi. Igatahes jõhker aeg läks selle auto sulatamisega...lõpuks paar ust sai ikka lahti, et saime autosse poetud. Koju jõudes tuli järgmisel päeval veel hullem lumetorm. Korralik kontrast ikka. Troopikast Lapimaale. Oleks kohe tagasi läinud, kui oleks võimalus olnud.