Minu Tai ja muud kohad : Esimene nädal Rawail

Hei! Juba homme saab nädal sellest, kui Taisse kohale jõudsime. Mõtlesin, et panen kirja esimese nädala muljed ja ka üldise info sellest, kus me siin elame ja mida teeme.

Meie esimeseks sihtkohaks on Rawai. See sai valitud sellepärast, et tahtsime tulla täitsa Lõuna-Phuketile. Esimene plaan oli tegelikult Nai Harn ning alguses isegi broneerisime sinna ühe koha, kuid plaanid muutusid ja kuna aeg läks pikemaks, otsisime midagi odavamat, kus oleks ka köök. Kuna Nai Harnis me midagi sobivat ei leidnud, siis hakkasime vaatama Rawai kanti, sest siit Nai Harni randa on umbes 3,6 km, ehk hea tahtmisega saab ka jala mindud, kuigi kõnniteid pole ning tee on suhteliselt mägine. Alles Nai Harni järve juurde jõudes hakkab korralik kõnnitee.

Rawail ööbimiskoha leidsime Airbnb'st. Tegemist on korterelamu kompleksiga, millel nimeks The Title Condominium. See koosneb mitmetest väikestest kortermajadest ja basseinidest. Meie majutuse öö jääb umbes 30 euro kanti ning see sisaldab ka juba vee- ja elektrimakse. Korteris on magamistuba väikese terassiga, ühendatud köök ja suurtuba ning vannituba. Seega ruumi on piisavalt. Kuna korter asub esimesel korrusel ning õueala on suhteliselt roheline ja niiske, siis kahjuks on ka palju sääski, kes tungivad igal võimalusel tuppa. Me oleme juba päris punnilised sääskedest, Aironit nad veel eriti õnneks kiusanud ei ole.

Ajavahega harjumine võttis aega umbes 2 päeva. kuid pigem oli see väsimus ning peagi ei saanudki eriti aru, et Eestis on üldse teine aeg. Aironil jäi päevakava suht samaks, hoolimata ajavahest. Ärkab 7-8 ja läheb magama 8-9 nagu koduski. Päevauned teeb enamasti kärus või kõhukotis. Esimesed päevad ainult magas toas koos meiega, kuna olime ise nii väsinud lennust.

Esimesed päevad võtsime suhteliselt rahulikult. Puhkasime basseini ääres, ujusime, käisime ligidal poes süüa ostmas ja käisime väljas söömas. Natuke jalutasime ka ringi, et näha kus me oleme. Otseselt ujumisranda siin Rawail ei ole. Rand on küll meil üle tee ja ujuda saab ka, aga enamasti on see sadamarand, kus on paadid, mis sõidavad saartele. Samuti on tõus ja mõõn päris tugev, seega pidevalt polegi üldse vett.

Juba teisel päeval saime tunda troopilist vihma. See oli nii mõnus! Esimene päev oli väga palav ja umbne. Seejärel see vihmane ilm tundus ideaalne. Vihm ei olnud ka tugev ja vahepeal piilus ka päike. Jalutasime kõhukotiga ringi.

Ükspäev jalutasime Ya Nui randa. See on meie korterist umbes 2,2 km kaugusel. Tee sinna oli suhteliselt tasane ja rahulik. Nägime ka iguaani, kes ületas teed. Rand seal on suhteliselt kivine ning ujuda oli halb, kuna lained olid ka tugevad. Aironile eriti ei meeldinud, tundub, et ta kardab laineid. Basseinis aga armastab ta väga sulistada. Väga kaua me seal ei olnudki, tagasi kõndides saime jälle vihma. Õnneks käru on meil ikka ideaalne, peab isegi tugevat vihma ilma vihmakileta kinni. Korralik telk! Õhtul sõitsime me linna Babycare poodi söögitooli ostma, sest selleks ajaks olin ma juba nii tüdinenud sellest süles söötmisest. Takso võtsime Grab äpist, mis on kõige mugavam asi üldse siin Aasias liikumiseks. Valid koha kuhu minna soovid ja takso on mõne minutiga kohal, samuti näitab kohe ka hinda. Babycare poes oli väga palju kaupa. Söögitooli leidsime samasuguse nagu Ikea Antilop, ainult Hiinas järgi tehtud. Imelik oli see, et hind oli kõrgem kui orginaal toolil, ehk umbes 30 eurot. Aga kuna midagi odavamat polnud, siis pidime selle võtma. Reisivoodeid oli ka müügil, kuid meil selleks ikkagi vajadust ei ole. Aga üldiselt müüdi seal kõike. Riideid, mänguasju, mähkmeid, ka Huggies little swimmers mähkmeid. Kõiki hügieenitarbeid (Pesuvahendid, hambaharjad, lutid, lutipudelid, rinnapumbad jne..) Samuti olid müügil ka väiksemad kergkärud, nt. järgi tehtud Yoyo. Püreesid müüdi seal ka. Tegemist on Peachy firmaga. Ostsime mõned prooviks. Kuid valik ei ole suur. Seal poes oli valikus umbes 10 erinevat tuubi. Enamus magusad. Üks oli lõhega. Krabasime sealt erinevaid ning kodus alles selgus, et osad on alles alates 1. aastast. Peale seda käisime ka suures Tesco Lotus poes ning seal oli püreede valik veel väiksem. 2 Peachyt ja 2 Heinzi oma, kõik ilma lihata. Uskumatu!

Järgmisel päeval sõitsime jälle Grabiga Promthep Cape'ile. Sinna polnud pikk maa, kuid jala ei tahtnud minna, sest käruga poleks seal midagi teha olnud. Aa, ja kui me teeme siin väikeseid sõite, siis kõhukotiga, mitte turvahälliga, sest seda ju poodidesse ja matkale kaasa nagunii ei vea. Promthep Cape'il käisime viewpointis, seal oli hästi palju turiste, eriti hiinlasi. Alguses mõtlesin, et saan sealt kõhukotiga lõppu välja kõndida, kuid ma ei saanudki lõpuks aru, kustkohast need inimesed sinna üldse läksid, sest sealt ei läinudki nagu mingit teed, järsku oli lihtsalt kuristik. Ilmselgelt me ei läinud sinna. Tegime mõned pildid ja jalutasime ringi, peagi Airon juba tudus mõnusalt kotis. Ilm oli pilves ja väga tuuline. Seega oli õhk päris mõnus. Võtsime välibaaris minu lemmikuid värsketest puuviljadest tehtud jääjooke. Mmmm, kui head need siin on! Õhtul käisime siin Rawail käruga jalutamas ning leidsime ühe hea söögikoha. Rawai view cafe' & bar. Soovitan seal kindlasti süüa, väga ilus koht ja head söögid. Hinnad on natuke kallimad kui odavamates kohtades, kuid ei midagi ulmelist. Meil läks seal koos jookidega umbes 20 eurot.

Pühapäeval käisimegi siis Nai Harnis rannas. Minnes oli ilm ilus ning väga palav. Päris väsitav oli kõndida, kuid saime hakkama! Kohale jõudes olid lained mega suured. Leidsime ühe varjulise koha puude all. Koguaeg mõtlesin, et ma ei kujuta ette ka, kui ma oleks mingi muu käruga tulnud. Indie oli ikka parim valik. Airon magas mõnusalt lõunaund ja meie käisime kuidagi ujumas, lootes, et kohe ära ei upu. Ma pole nii suuri laineid veel kunagi näinud. Saime rannas olla vast mingi tunnikese või rohkem, kui vaikselt ilmusid tumedad pilved, seejärel käis kõik väga kiirelt. Aina pimedamaks läks ning järsku jooksid kõik inimesed rannast minema. Paari sekundi pärast jõudis paduvihm ka meieni. Jooksime puude alla, kuid sellest polnud väga kasu. Paljas beebi süles, seisime seal. Panin talle enda kleidi peale. Tuul oli päris tugev ja jahe. Kõrval olid ühed venelased, kes lasid meil oma vihmavarju all seista. Asjad olid samal ajal kärus ja jäid isegi kuivaks. Uskumatu kui hea kaarvari ikka Indiel on. Tundus, et vihm ei jäägi järgi. Mingiaeg panime lapse kärusse teki sisse ja kõndisime rannast minema. Leidsime ühe söögikoha, kuivatasime end seal ja tellisime süüa. Peale seda võtsime jälle Grabiga takso ja sõitsime koju, see oli hea idee, sest vihma jäigi kallama. Õhtul käisime Flip Side'is burksi söömas. Hind oli kallis, aga söök väga hea. Ühe väikse burgeri hind oli umbes 7 eurot. Ja vihma ikka sadas...

Eile puhkasime niisama ja võtsime rahulikult. Ilm oli väga päikseline ja ilus, ei sadand kordagi. Olime enamus päevast basseini ääres ja käisime vahepeal ka meres ujumas. Õhtul jalutasime ühe templi juurde, mis siin ligidal on ja käisime Supercheap poes ning Tesco Lotus Expressis. Supercheap poes oli püressid 4 tk, ainult magusad ning Tescos polnud ühtegi. Samuti ei müüda Supercheapis saia ega saiakesi, see on rohkem kohalike pood. Palju asju on lahtiselt ja silte juures ei ole. Nt. saab riisi osta kühvliga otse kotist, toored kanajalad ja muud lihad kõik on lahtiselt ning samuti ka juurviljad. Seal ronisid sipelgad. Terve lett on täis erinevaid rohelisi asju, millest meil pole õrna aimugi, millega tegemist võiks olla. Tesco pood on euroopalikum ning seal on lihad pakendatud ning ka sildid juures asjadel. Peale poes käiku käisime õhtust söömas Nikita beach baris, hind oli päris krõbe ja kahjuks ei vastanud ootustele. Võibolla valisin lihtsalt vale söögi.

Tänane plaan on puhata, ujuda ja päevitada basseini ääres ja õhtul sõita bussiga Karonisse ööturule sööma ja shoppama. Tundub, et on jälle ilus ilm.

Siin Rawail oleme veel üle nädala. Arvan, et nädala pärast kirjutan jälle, kuidas meil läinud on.

Päikest!