Minu Tai ja muud kohad : Kuala Lumpuri seiklused

Hei, lõpuks ometi oleme oma rännakult tagasi ja saan jälle kirjutada. Reis venis ootamatult pikemaks kui planeeritud oli, kuid sellest juba järgmine kord. Seekord räägin vaid Malaisiasse sõidust.

29. novembri hommikul oli meil äratus kell 5. Sõitsime Grabi'ga lennujaama. Meil olid piletid eelnevalt AirAsia'ga broneeritud ning ostetud oli ka üks kohver (20kg)-10 eurot, kuna suuremat ei saanud valida. Pidevalt mõtlesin, kas meie kärukott ikka läheb läbi, kus sees olid ka riided, beebisöögid ja muud asjad. Lohutasin end mõttega, et eks siis maksame juurde kui ei sobi, kui kallis see ikka olla saab. Me läksimegi ainult ühe seljakotiga ja kärukotiga, sest ei tahtnud mitut kohvrit tassida (käru transpordikotiga ja kohver eraldi riiete ja muude asjadega oleks olnud nagu tüütum) Kohvri kiletasime enne kaalumist lennujaamas ära. Kiletamine oli väga korralik kuid maksis 200 thb ehk 6 eurot. Peale seda läksime check-in'i. Vedisime kohvri lindile ning kaal näitas 31 kg. Meile öeldi, et lubatud on 20 kg, kuna me oleme maksnud ühe inimese eest ühe 20 kg kohvri. Kui nad said teada, et mul on kohvris käru, siis tahtsid nad, et me kohvri avaks. Kuna peale käru ei tohi ju kärukotis midagi olla. Käru eraldi oleks olnud tasuta. Üritasime neid veenda tükk aega, et kotis on ainult suur ja raske käru ja kott ise on ka raske, kuid ega nad seda väga ei uskunud. Õnneks oli kohver juba kiletatud ja me ei olnud nõus seda enam avama. Peale pikka küsimist ja palumist lubati meil lõpuks kohver ära anda kui maksame juurde 1300 thb ehk umbes 40 eurot. Ehk siis nagu üks lennupileti hind. Lihtsalt sellepärast, et saaksime oma kohvri 20 kg pealt 40 kg peale. Kuna meil muud üle ei jäänud siis maksime selle summa ära ja andsime oma kohvri ära lootuses, et selle ka tervelt kätte saame, sest nüüd läks see ju ikkagi tavapagasi, mitte käru alla. Peale seda suunati meid kõrvale lauda, et ostaksime ka tagasi tulekuks pagasit juurde. Seal aga pakuti meile, et ostke juurde ainult ühe inimese 20 kg pagas. Siis on kõigi peale üks kohver, mis on kokku lubatud 40 kg. See läks lisaks maksma 650 thb ehk umbes 20 eurot. Ma ei tea miks ei oleks võinud maksta sama summa ka sinna lennates, aga see selleks. Ühesõnaga, ärge vedage kärukohvrit ringi liigsete asjadega või ostke kõikidele inimestele pagasid, mitte ainult üks 20 kg pagas. Peale seda suundusime passikontrolli. Seal hakkas järgmine nali pihta. Vaadates meie passe, suunati meid järgmise laua juurde ootama. Seal olid suured kirjad OVERSTAY 500 THB 1 DAY. Õnneks avastasime me juba 2 päeva varem, et kuu aega võib olla ka 31 päeva, mitte 30 päeva, mis on viisavaba. Seega olime me juba arvestanud, et midagi võib hakata juhtuma. Õnneks lugesin ka internetist, et tavaliselt ei tee nad 1-2 päevaga midagi, kui siis ainult trahvi. Naeratasime seal kõigile oma beebiga ja tundub, et oli abiks, sest trahvi meilt seekord ei nõutud. Elu õpetab - õpi kalendrit lugema. Viisavaba on 30 päeva, mitte kuu aega!

Lend ise läks väga ilusti. Kestis ainult 1,5 h ja lennuk oli isegi päris mugav. Airon magas terve aja, nagu ikka. Malaisiasse saabudes võttis passikontroll päris kaua aega, sest rahvast oli väga palju ja järjekorrad pikad. Kui lõpuks sealt pääsesime, vahetasime raha ja ostsime telefonile sim-kaardi. Neid müüakse igas lennujaamas alati. Peale seda mõtlesime kuskil süüa, kuid lennujaam oli nii suur ja kõik oli nii kaugel, et me ei viitsinud enam midagi otsima minna. Võtsime takso ja sõitsime parem hotelli. Takso läks maksma 100 myr ehk 20 eurot. Sõit oli ka päris pikk, umbes tund aega. Teed olid muidugi head, nagu kiirteed. Igalpool olid ka teemaksud. Linna kohale jõudes oli vaatepilt päris eriline. Pole ju kunagi nii kõrgeid hooneid näinud. Viimased kilomeetrid muidugi venisid tohutult, kuna meie hotell oli kesklinnas ning seal oli päris korralik ummik.

Hotelli valisime me bookingust. Kuala Lumpuris leiab ka päris odavaid ööbimisi, eriti China Townis, kuid meie tahtsime võimalikult kesklinna, et saaks jala liikuda. Seega valisime me Ibis KLCC. Öö hinnaks tuli umbes 50 eurot. Hotell oli väga luks. Polnudki ammu nii korralikus kohas käinud, eriti arvestades meie korterit. Tuba asus 28. korrusel, vaatega otse kesklinnale. Toas oli isegi beebivoodi. Meie voodi oli nii pehme! Sinna ma olekski jäänud vist elama. Hotelli 31. korrusel asub katusebassein, mis on imeline. Kahjuks on bassein liiga väike nii suure hotelli kohta, ning on pidevalt ülerahvastatud. Ka vesi oli basseinis nii jahe, mis on väga imelik, sest õues on ju soe. Kraad näitas ikka koguaeg üle 30.

Esimene päev käisime väljas söömas kuskil Araabia kohas. Alkoholi seal paljudes kohtades ei serveerita, kuna tegemist on ikkagi moslemitega. Vaatasime üle need kuulsad Petronase kaksiktornid ning tutvusime ka Suria KLCC kaubanduskeskusega. Otsisin sealt beebitoitu. No valik on ikka parem kui Tais. Hindasid väga asjadel ei jälginud, kuna ühikud olid jälle teised ja keeruline on koguaeg arvutada. Kõnniteed kesklinnas on paremad kui Tais, kuid meie käru on nende teede jaoks natukene liiga lai. Kõnniteedel on ees takistused, et sinna ei saaks sõita rolleriga, aga siis ei saa ka käruga. Liiklus on Tai omast erinev. On küll ülekäiguradasid, kuid ega keegi sind seal üle ikka ei lase. Kui kuskilt tahad üle tee saada, siis pannakse veel gaasi juurde, mitte ei pidurdata. Nad tunduvad seal suhteliselt ülbed olevat, ega oska või ei taha turistidega üldse arvestada. Tais sujub liiklus hoopis teisiti, on küll palju rollereid ja autosid, aga keegi sind meelega küll alla ajama ei tule. Õhtul käisime söömas Tapak Street Food parklas. Seal on väga palju valikut ja toidud täitsa head. Burrito maksis eurodes umbes 3,30. Värske apelsinimahl 1,30.

Teise päeva hommikul käisime KLCC pargis, kus on nii mõnus jalutada, seal on ka jooksurada. Pargi keskel on ka lastebassein, kuid kahjuks oli seal sellel päeval hooldus ning see oli suletud. Lastele on ka suur mänguväljak. Peale seda sõitsime metrooga China Towni. Seal on hoopis teine elu. Metroopilet on väga odav, eurodes 40 senti üks inimene, eks oleneb peatusest ka muidugi. Metroos oli inimesi muidugi tohutult palju, hea et läksime kõhukotiga. Sõit oli õnneks kiire. China Townis on põhiline tänav Petaling Street. Seal on palju turukaupa ja söögikohti. Kaup on Tai omast natuke erinev, kohati on päris palju hiina träni, kuid ka Egiptusele sarnast kaupa. Igalpool olid Mr.Bean'i karud, ei tea miks nad seal nii kuulsad on. China Townis kuskil kõrvaltänavas on ka täitsa kohalikke söögikohti, kus menüüd nagu ei olegi ja päris hästi aru ei saagi, mida tellid, aga süüa saab odavalt, umbes 1 euro eest. Natuke eemal asub ka Central Market, kus on ka turg, kuid see on siseruumides ning konditsioneeritud. Silme eest võtab kirjuks küll. Meie sõime lõunat mingis India kohas ja toit seal oli väga hea. Peale seda võtsime Grabi'st takso. See on natukene teistmoodi kui Tais, sest pidime kaua ootama ja kui ta meid lõpuks üles leidis, siis see auto oli nii pisikene ja vana logisev küna võrreldes Tai taksodega. Õhtul käisime veel Intermarki kaubanduskeskuses. Sinna jala kõndimine oli paras seiklus, sest kohati tundus, et ei saagi üle tee ja peame tagasi minema. Lõpuks ikkagi jooksed kuskilt vahelt oma käruga üle. Jube. Sinna läksin ma beebitoitu otsima, kuna seal Suria keskuses polnud ikkagi väga hea putrude valik. Enamus on mingit piima ja suhkurt ja mida kõike veel täis. Primarkis olevas toidupoes on valik mega hea. Seal oli kõike. Otsin sealt mitu putru, püreesid, snäkke. Hindasid väga ei vaadanud, aga seal oli igas hinnaklassis asju. Kõik kaubanduskeskused on väga ilusad. Väga palju jõulukaunistusi ja jõulukuuski. Kuigi endal küll siin soojas kliimas jõulutunnet ei teki.

Kolmandal päeval puhkasime rahulikult ja käisime uuesti KLCC pargis. Seekord olid basseinid avatud. Rahvast oli väga palju. Kõik kohalikud olid oma lastega parki tulnud. Ujumas käivad nad muidugi riietega. Meie beebi oli ainuke valge seal mustade keskel. Aironile väga meeldis seal solberdada, hiljem mängisime mänguväljakul. Samal ajal kostus kaugelt üle linna mingi moslemi jutlus. Peale lõunat kiskus vihmaseks ja sadaski terve õhtu. Käisime veel seal samas street foodi kohas vihmaga söömas. Suhteliselt jahe oli. Hea, et kärul vihmakile kaasas oli.

Neljandal päeval sõitsime hommikul kohe loomaaeda. Otsustasime minna taksoga, sest tahtsime käru kaasa võtta ja metrooga tundus liiga keeruline. Nali oli aga sellega, et meie käru on Malaisia jaoks ikka liiga suur. Siin on taksod nii väikesed ja olematute pagassidega. Kuna käru pagassi ei mahtunudki, võtsime selle kuidagi istme peale. Loomaaed oli Malaisias täitsa huvitav. Enamus alad on suhteliselt lahtised. Ei ole mingeid puure ja võrke. Linnud kõndisid lahtiselt oma järve ümber. Ahvid olid igalpool puu otsas. Kaelkirjakud olid aedades koos sebrade ja teiste loomadega, nagu ka Elevandid. Lõvid ja tiigrid olid vee ja elektripiirde taga. Kõik tundus nii loomulik. Kõige rohkem tahtsime näha pandasid. Nemad olid eraldi majas, kus oli jahedam õhk. Kaks nunnut pandakest, mis nad ikka tegid kui vaid magasid. Üks keeras korraks külge. Kaugemal olid osad erilisemad loomad ka puurides ja klaaside taga. Mini loomaaed oli suhteliselt mõttetu. Ühele ponile tegime pai. Samuti akvaariumi osa oli vana ja väsinud. Loomaaias väsis Airon nii ära, et jäi järsku istudes magama. Jalutasime seal ringi, et ta saaks oma uinaku ära teha ja siis koju sõita. Kutsusime jälle Grabist takso, kuid selle taksoga me koju ei saanudki, kuna käru peale ei mahtunud ja istmele panna ei lubatud. Otsisime suurema takso sealt samast, kuid oh üllatust, käru ikka pagassi ei mahu. Õnneks lubati panna istmele. Sõitsime hotelli tagasi ja otsustasime lõunasöögi võtta hotelli buffet'ist. See oli hea otsus. Saime rahulikult istuda ja süüa erinevaid sööke. Aironile ka väga meeldis vahelduseks söögitoolis olla. Hiljem käisime basseinis ujumas ning õhtul sõitsime hotelli poolt tasuta bussiga Pavilioni ostukeskusesse. Kuna mul oli nii siiber sellest käruga jamamisest siis läksime seekord kotiga. Kaubanduskeskustes on tegelikult käruga ka paha käia, sest pead otsime koguaeg lifti ja need liftid seal olid väga täis. Palju kergem on eskalaatoriga sõita, ei pea nii palju kõndima ühest keskuse otsast teise. Pavilioni keskus oli ikka mega. Keset keskust oli Star Wars'i laev. Igalpool mingid kujud ja ägedad autod. Üleval korrusel on kõik euroopalikud beebipoed, kust saab kõike. Hiljem kõndisime ka Jalan Alor Street'ile, kus on õhtul täielik street foodi tänav. Peale seda tellisime Grabist takso, sest hind oli odavam kui kohapeal parkivatel taksodel, kuigi pidime kaua ootama. Enamus sõidust kulges ummikus max 30km/h. Airon avastas enda jaoks uue nalja ja puristas ja noogutas terve tee. Tal oli väga lõbus kulgemine seal tagaistmel.

Kuna see oli meie viimane õhtu, siis käisime veel pimedas kesklinna üle vaatamas. No need tornid on ikka mega ilusad kõrged ja see värviline bassein. Vao, uskumatult eriline. Käisime veel pimedas ka oma basseinis ujumas ja nautisime viimast õhtut täiel rinnal.

Järgmisel päeval pakkisime asju ja puhkasime veel toas end enne lendu välja. Lend läks meil õhtul. Kahetsen, et natukene liiga vara lennujaama läksime, eriti veel passikontrollist läbi, sest seal väravate juures polnud mitte midagi teha, isegi söögikohti polnud eriti, vaid mõni üksik. Kohver läks seekord ilusti läbi, kiletamine aga oli 1 euro kallim ehk 7 eurot. Lisaks pidime kohvri vedama ise kuskile eraldi alasse, mis oli teises otsas. Peale pikka ootamist saime lõpuks lennukisse. Kuid oma lolluse tõttu olin ma lasknud Aironil liiga palju päeval toas magada, seega oli ta terve lennu esimest korda elus üleval. Mängis ja siblis süles ringi, tuju õnneks halvaks ei läinud. Lennuk oli muidugi palju kitsam ja ebamugavam. Kui päike loojus olime me jõudnud lõpuks Krabisse kohale. Krabi lennujaam on nii armas pisikene, nii mugav. Lendaksin Taisse igaljuhul läbi Krabi, kui piletid oleksid hea hinnaga. Sealt sõitsime siis kohe taksoga oma ööbimiskohta. Õues oli juba kottpime. Mis üllatused aga seal olid, kirjutan juba varsti.