Minu Tai ja muud kohad : Nädal Surin Beachil

Hei, meie nädalake Surinis on nüüd juba kahjuks läbi saanud. See aeg läks kuidagi eriti kiiresti, oleks tahtnud sinna kauemaks jääda. Esimesel päeval tutvusime uue ümbruskonnaga ja viisime pesu pesema. Kaks kotti pesu läks maksma umbes 5 eurot, mis tundub küllaltki kallis. Õhtul jalutasime randa. Surin Beach on tõesti väga ilus. Seal on palju kookospalme, mis annavad hea päikesevarju. Vesi on väga puhas ja sinine ning liiv pehme ja valge. Ranna ääres on palju söögikohti, pannkoogiputkasid, massaažikohti, mõned rannariiete- ja mänguasjade poekesed. Käisime ühes kohas söömas, No name restaurant'is, söök suhteliselt kallis ja väike. Nuudlid 120 ja 150 thb ehk 4 eurot ja rohkem. Hoopis erinevad kui pildil ning ei maitsenud väga hästi. Õlle hind 50 thb ehk 1,50. Pannkoogi hinnad putkades 50 thb ehk 1,50. Sama hind ka puuvilja shake'idel ja grillputkades kanadel.

Meie 6th Avenue korterist randa oli umbes 1 km, tee ääres oli ka kõnnitee, kuid suhteliselt võssa kasvanud, seega kõndisime siiski tee ääres. Päikeseloojangul käisime meie kortermaja katusebasseinis ujumas. See infinity pool on ikka mega äge. Peale ujumist läksime välja sööma kõige lähimasse kohta Bar-Ku-Ni. Hinnad olid seal uskumatult soodsad. Enamus nuudliroad olid 65 thb ehk alla 2 euro. Burger rebitud sealiha ja friikatega oli 99 thb ehk alla 3 euro. Pitsa kahele 260 thb ehk alla 8 euro. Osad söögid olid ka kallimad kui 65 thb, kuid mitte väga kallid, umbes 100-130 thb. Seal oli ka Ikea söögitool, seega oli meil palju mugavam süüa. Kogu nädala jooksul käisime seal vist 3 korda, toit oli väga normaalne ja teenindajad toredad.

Järgmise päeva hommikul käisime Familymart'ist hommikusööki ostmas ja otsustasime kõndida Bang Tao ranna poole. See oli halvim otsus üldse. Tee oli väga mägine ja küllaltki pikk. Rand oli väga kole. Vesi täiesti läbipaistmatu ja liiv sodine ja kõva. Kuna meile seal üldse ei meeldinud, siis kõndisime selle kuumaga tagasi Surini randa, mis on Bang Tao'ga võrreldes nagu öö ja päev. Teel randa nägime ka hobust. Surini ja Bang Tao kandis on võimalik ka ratsutada. Lebotasime rannas, lõunal olime jälle kodus ja õhtul läksime uuesti randa päikeseloojangut vaatama. Sellel päeval kõndisime kokku üle 11 km, 30 kraadise kuumusega ja lauspäikesega mööda mägesid. Õhtul otsustasime, et aitab jamast, on vaja rollerit.

Pühapäeva hommikul käisin päikesetõusul ujumas ja peale seda tõi Haimar rolleri ja sõitsime kohe Laem Sing Viewpointi. Sealt avaneb vaade eelnevalt nimetatud rannale, kuhu kahjuks enam ligi ei pääse, kuna maa on ära ostetud. Surini rannast on sinna võimalik paadiga siiski sõita, samuti üle kivide ronides. Meie seda tegema ei hakanud ning läksime lihtsalt Surini randa. Kahjuks vette minnes tabas meid ebameeldiv üllatus. Vesi oli täis mingeid läbipaistvaid tukslevaid ussikesi. Enamus inimesi ujuma ei läinud. Ma ei tea mis elukad need on või kust nad tulid, aga meie ei hakanud vette minema. Sõitisme hoopis rolleriga Banana Beachile, mis on meie pikim sõit üldse. Sinna oli umbes 17 km. Tee oli väga mägine ja kurviline, eriti lõpus. Randa kohale jõudes tabas meid uus üllatus (vähene eeltöö). Randa ei lähe treppi, alla saab mööda mudast ülijärsku mäge, kus on köied abiks ronimisel. Kuna me juba seal olime, siis kõhukotiga me alla ka ronisime. Tegelikult polnudki väga hull, ainult mõni koht oli järsem. Tee oli väga lühike. Eelmine aasta Freedom Beachile minnes oli tee ikka kordades pikem ning suht sarnane. Rannas oli uskumatult palju inimesi, samuti polnud seal midagi väga erilist vaadata. Rannas oli üks restoran, kus söök oli 100 thb ehk 3 eurot ja suht rõve, tellisin sealihaga nuudlid, kuid toodi krevettidega, seejärel vahetati ringi, kuid ega midagi head seal polnud. Lapsele sain osta ühe banaani 10 thb eest ehk 30 senti. Tegelikult ongi enamus randade juures asuvatest söögikohtadest suhteliselt kallid ja mitte üldse head. Vähemalt meie oleme sattunud selliste otsa. Õhtul puhkasime jälle oma basseini ääres ja mõtlesime välja plaani järgmiseks päevaks.

Esmaspäeval sõitsime kohe hommikul Bang Taos asuvasse Laguna randa. See on tegelikult sama rand, mis Bang Tao randki, kuid palju ilusam. Ei teagi kuidas see võimalik on, et pool randa on hoopis teistsugune. Koht ise oli ka väga mõnus ja rahulik. Inimesi oli väga vähe ja sai nautida rahu ja vaikust. Selles kandis on pigem kallimad hotellid ja villad. Samuti on ranna ääres paar söögikohta, kus hinnad jäävad ikka üle 200 thb ehk üle 6 euro. Meie võtsime ühes rannaäärses söögikohas supid Tom Yum ja Tom Kha, ühe supi hind 180 thb. Pakuti ka lapsetooli, tundus väga super. Hakkasin söögitooli natukene paremini sättima, kui järsku käis mingi mats ja palmi otsast kukkus alla madu. JAH, MADU?!? No selline peenike, umbes meetrine, roheline. Kust ta tuli ja miks, ma ei tea. Teenindaja, kes meie laua juurest just lahkumas oli, ei näinudki seda kohe, vaid alles siis kui karjusime. Ta keeras selja ja madu oli tema jalgade juures. Seejärel jooksid kõik töölised sinna kokku ja madu pani kiiruga minema. Ma ei näinud, kas ta läks puu otsa tagasi või mitte, sest ma jooksin väheke kaugemale. Haimar istus Aironiga terve aja rahulikult lauas. Seejärel liigutasin söögitooli rohkem varju alla ja jäime suppe ootama. Söök maitses õnneks hästi. Peale lõunat sõitsime koju tagasi, et minna õhtul Bang Tao Night Marketile. Enne seda sõitsime läbi ka Villa Marketist, mis asub Boat Avenuel. Eriti poode seal ei olnud. Selles Villa Marketis oli isegi suurem valik beebitoitu kui linna omas. Night Marketil olid hinnad odavamad kui Karonis, see sama krõbekana mis Karonis oli 20 thb oli Bang Taos 10 thb. Proovisime ka sushit, kuid see polnud üldse hea, samuti oli wasabi mingi väga kange nagu piiritus. Rulljäätis oli väga hea ja maksis 69 thb ehk 2 eurot. Sõõrikud samuti väga maitsvad ja ühe hind 10 thb ehk 30 senti. Vahvel oli ka 10 thb, kuid see ei olnud hea, külm ja nätske. Õhtuks olid küll kõik kohad juba rolleriga sõitmisest kanged ning otsustasime rolleri ära viia ja järgmisel päeval ainult puhata.

Seega teisipäev mööduski basseini ääres ja õhtul rannas lebotades, õnneks olid veest kadunud ka imelikud elukad. Surini rannas on ikka nii mõnus palmide all istuda. Pole mingeid sipelgaid ega midagi, kuigi kaupmehed muutusid küll lõpuks tüütuks. Nai Harnis näiteks neid nii palju ei olnud või vähemalt kõndisid mööda kui sa ei vaadanud neile otsa. Ühel õhtul käisin ka massažis. 1h Tai massaži maksis 300 thb ehk 9 eurot.

Kolmapäeval võtsime ka rahulikult, olime rannas. Ilm oli väga kuum. Lõunal käisime söömas peatänaval Surin Chill House'is. Võtsime sealt riisi 30 thb ja erinevad lihad 150/170 thb. Värske mangomahl oli 100 thb. See koht tundus väga korralik, pakuti ka Ikea tooli lapsele. Söögid olid väga suured ja maitsvad. Söömise ajal tuli julm paduvihm, me ei viitsinud oodata millal see järgi jääb ja läksime vihmaga koju. Kusjuures terve nädala jooksul sadas iga öö natukene ja päeval oli ilus.

Enamus söögikohti, mis Surini peatänaval asuvad on päris kallid. Hinnad algasid 250-300 thb ehk 8-9 eurost. Surin pidigi olema kallis koht ja nö. Millionaire's Row. Seal pole hosteleid ega külalistemaju. Pigem kallid hotellid, villad ja uued suured kortermajad. Pole ka turgusid ega odavaid riidepoode. Poed on klaasustega väiksed butiigid, kus juba hinnasildid asjadel küljes. Ainus turuosa ongi rannaääres. Bang Taos on rohkem valikut, seal leidub ka odavamaid ööbimiskohti. Linnaosa on päris suur, kus on McDonalds, Villa Market jne. Samas kindlasti on vaja rollerit, kuna rannajoon on pikk ja linnaosa on rannast eemal.

Neljapäeva hommikul pakkisime viimased asjad kokku ja kolisime oma linnakorterisse. Kahjuks õnnestus saada mul kusagilt mingi toidumürgitus, kahjuks ei tea kustkohast. Loodan, et mitte Surin Chill House'ist. Õnneks kohalikes apteekides on väga head ja kiiresti toimivad ravimid, kuigi enesetunne pole siiani veel väga hea, sest väike palavik kimbutab mind ikka. Sellest linna kolimisest kirjutan veel eraldi postituse, sest see on ka väheke pikem jutt.

Praegu aga päikest, nagu ikka!