13. jaanuar läksime Nai Harni The Gallery hotelli. Tuba oli täitsa kena, Netflix isegi oli olemas, aga kogu personal oli väga veider ja terve hotell oli nagu täielik Ghost Town, baar/resto oli suletud. Ilubasseinid olid seisnud vett ja konnakulleseid täis. Nai Harnis kulgesime rahulikus rütmis. Käisime rolleriga rannas, Promthep Cape'il. Käisime ka Rawai kandis, kus me tookord pikemalt peatusime. Kõik oli sama, lihtsalt inimesi oli väga vähe ja paljud kohad suletud.
 |
| To the beach |
Tühjus meie hotellis
Promthep Cape
|
|
16. jaanuar käisime jälle uuesti linnas turul. Ja peale seda järgmisel päeval sõitsime Phi Phi saartele. Kui eelnevad kohad olid meil juba kõik koos varem läbi käidud, siis Phi Phile läksime Aironiga koos esimest korda. Majutust me seekord ette ei broneerinud, vaid jalutasime saarel mööda tänavat ja käisime läbi 3-4 hotelli, kuni leidsime sobiva. Miks me ei broneerinud ette? Esiteks oli Phi Phi saar täiesti tühjana seisnud juba 2 aastat. Et vältida hallituse/kopituse lõhna ja veenduda, et hotell oleks ikka täies töös, otsustasime oma silmaga ikka enne üle vaadata. Teiseks hind. Saime märksa soodsama pakkumise kui Bookingus. Valisime Andaman Beach Resorti. Meile näidati tubasid kolmes erinevas majas ja ühes leidsime omale sobiva. Õueala oli hotellil väga ilus. Basseinid ja hommikusöögi restoran otse rannas.
 |
| Phi Phi hotelli bassein, resto ja merevaade |
Phi Phi'l oli küll inimesi, aga üsna vähe. Ka sinna sõites oli praam päris tühi. Tegelikult on see lausa luksus, niimoodi reisida. 19. jaanuar sõitsime private boat'iga Maya Bayle. Randa, mis suleti peale seda kui me seal esimest korda käisime (2018). Põhjuseks liigne reostus ja looduse hävimine. Uuesti avatigi see alles nüüd, 2022. jaanuar. Seda aga mitmete piirangutega. Paadid enam lahte randuda ei tohtinud, meres ujuda ei või. Tuleb maksta rahvuspargi tasu ja maksimaalne külastusaeg 1h. Aga see rand on ikka uskumatult ilus. Ja eriti siis kui seal pole mitte kedagi. Peale meie oli sel hetkel võibolla veel 10-15 inimest. Nägime isegi pisikest haid ranna ääres ujumas. (Nad ei ole ohtlikud) Ulme. Peale randa viis paadimees meid ka mere peale, Maya ranna vasta ujuma. WOW! Seal oli sadu kalu. 2018. käisin seal snorgeldamas ja nägin vaid kahte väikest kala.
 |
| Maya Bay rand |
 |
| Ujumas Maya ranna vastas. Seal kahe kalju vahel. |
Järgmisel päeval ärkasime hommikul vara, et kõndida Phi Phi Viewpointi. Ka seal sai kunagi käidud, ilma lapseta, päevaaeg. Oli see alles katsumus peale pikale läinud õhtut. 😅 Seekord oli märksa lihtsam. Õues polnud veel nii kuum ja öösel sai ka puhatud. Kärutasime oma hotelli juurest treppideni, jätsime käru sinna ja läksime jala ülesse. Airon kõndis täitsa ise, nii tubli. Nautisime vaadet ja alla tulime nii, et Airon oli mul kotiga seljas. Peale seda läksime hommikusööki sööma. Edasi suundusime Phi Phi põhiranda, sinna kus öösel toimuvad peod ja tuleshow. Seal oli ka uskumatult ilus ja tühi. Tuleshow kohta nii palju, et midagi toimus ja mõned inimesed ka olid, aga kindlasti ei saa seda võrrelda varasemaga, kui tänavad ja rand oli rahvast täis ja möll käis.
 |
| Viewpoint |
 |
| Phi Phil oli ühel päeval järsku mega palju meduuse, aga need ei kõrvetanud. |
Ma teen seekord üsna lühikesed kokkuvõtted, kuna reisist on juba aasta möödas ja kõik ei ole nii eredalt enam meeles. Rohkem pilte/videosid Instagrami story highlights'ides @antzukaz. https://www.instagram.com/antzukaz/
No comments:
Post a Comment